Sünnipäev hobusega

R sünnipäev oli.
7.

Tütarlaps on kabjalistest väga sisse võetud, sünnipäev korraldati seega Niitvälja ratsakeskuses. Sai väga hea:
- kõigepealt väike müramise-laks õues ilusa ilma käes.
- siis said külalised väikse hobu-alase ohutus-koolituse.
- siis talli vaatama, et mis elukad need tegelt on.
- siis näidati päris-ratsutajate päris-trenni.
- siis teise talli ponile pai tegema.
- siis kiivrid pähe ja ratsutama!
Plikad (+ mõni poiss) pidid vaikselt istuma ja said kordamööda sadulasse. Suured hobusele, väiksed ponile.
- siis kook-morss-tort-kohv
- lõpuks korraldus Talve Viimne Lumesõda. Nurga taga oli pirakas puhta lume hang, no ikka väga pirakas; lapsed ja mõni mürajam vanem pidasid ägeda lahingu maha. Ma pidin pärast särgi vahelt lund välja raputama...

Üks täiskasvanu lubati ka höbusele. Mina. (Teised ei julgenud paluda vist?) Oli veider muidugi; M kommenteeris, et olin alguses sadulas nagu läpaka taga, aga kui sõiduks läks, ajasin end normaalselt püsti. Aga tegelt olin ma oikuirahul.

Et lapsed paigal püsiti, räägiti neile kogu aeg tarka ja põnevat juttu. Minagi sain kõvasti haritud. No näiteks, et päris ratsutajad ei kanna kiivrit, kuna jääks muidu kiilaks. Ja et baaskursus on sada tundi, enne ise ratsutada ei lubata. Kinnitati ka AbFabi juttu selle kohta, et hobused on kerged kõngema.

Iida oli igatahes rõõmust rõngas hobuste, ratsutamise, sõbranna R ja sünnipäeva üle.