Film: Kassi tänu

Olen see nädal iga päev kell 22:00 kinos.
Käib JAFF, Jaapani anime festival.
Kes tahab - tulge kaasa! Artis, Solarise keskuses.

Õhtused filmid on muidugi täiskasvanutele. Aga eile käisime Iidaga lastekat vaatamas.

Filmiks Kassi tänu.
Iidal on varasest noorusest fantaasia, et ta on pooleldi kass (täpsemalt "kiirkass"). On praegu veendunud, et 31.12.2010 muutub ta päris kassiks (ja ühtlasi oskab võluda, lennata jne). Seetõttu ma lihtsalt pidin ta kassiks-ja-tagasi muutumise filmi vaatama viima.

Film oligi vaatamist väärt, aga mitte palju rohkem. KT on Ghibli, aga mitte Miyazaki töö. Pilt oli ilus ja suur ekraan on suur ekraan. Aga lugu ei olnud, tegelased oli kuidagi pooletoobised, mingit üldist iva välja ei tulnud.

Iidaga on kinos väga eriline olla. Oma laps muudab kinokogemuse kuidagi hoopis teiseks. Sul on kõrval või süles teine elu, kes vaatab filmi küll oma silmadega, aga ikkagi koos sinuga. Mõlemad olete sada protsenti ekraani lummuses, aga lumm lähendab ka teid. Ja lähendab hoopis tugevamalt kui koos teleka vaatamine või lihtsalt mängimine; tekib intensiivne "see on täiesti, täiesti MINU laps" emotsioon.

Filmist, kirjeldus: jaff4 lehel - IMDB - Wikipedia