Lasteaed

Tänane EPL esikaane lugu on Iida lasteaiast. Või noh, lugu on üldisem, aga pilt on meilt ja Eve Golovkina on meilt.

Lasteaed on väike, aga tubli. Kaks rühma: 3-4 ja 5-6. Rahapuudusest hoolimata teevad ja toimetavad nad täie hooga. Maja on väike ja õu on eriti väike, aga lapsed leiavad endale mängimist ju ükskõik kus. Ja palju käiakse mujal - Kadrioru pargis, raamatukogus, Kumus. Just tuli e-mail, et rühma vanemad tüdrukud lähevad (jälle) kuhugi esinema.

Juhataja - Eve - on sama aeda juhtinud vist tsaariajast saadik. Igatahes teab ta mu minuvanuste sõprade vanemaid, kes seal aias on käinud. Nii väike lasteaed on majanduslikult ebaefektiivne nähtus ja pideva sulgemis-surve all. Sellise üksuse tüürimine ja elus hoidmine läbi pideva poliitilise udu on raske töö.

Me naiivselt loodame, et Iida lasteaiast saab ka Alo lasteaed. See on meie kodust "ümber nurga" - tuleb tulla hooviväravast välja ja üle TT tühja krundi ja Rasmuse majast mööd ja kohal. Mõnisada meetrit. Alo on seal järjekorras, aga kas ta sinna ka saab - ei tea vist keegi.

See lasteaiandus on nii nukker ja nii vihastav. Meie kullakallid veedavad aias kaheksa tundi päevas - üle poole oma ärkveloleku ajast. Lasteaia töötajad kujundavad nende iseloomu ja annavad teadmisi sama palju kui vanemad. Aga võim mõnitab neid inimesi nii raha kui suhtumisega aastast aastasse...