Iida äge sünnipäev
Iida sünna päris-pidu juhtus muidugi Sõrves.
Kutsutute nimekirja treis Iida ligi pool aastat, seal on vaid ta enda sõbrad ja mitte üht meie poolt lisatut. Tuli hulk aiakaaslasi, 1 sugulane, 1 trennitüdruk. Miskipärast jäid poisid tulemata, seega sai väga plikalik sünnipäev, meespoolest vaid J ja vennad.
Lasteaia plikade kamp domineeris kogu üritust. Kokku kasvanud, hästi klappivad, julged ja ülbed. Nende jaoks oli see ka viimane kord selles koosseisus koos olla, sügisel ju - kes kuhu kooli, kes edasi aeda. Aga praegu! Tulles olid kõik kui inglid - pikad kleidid, vahukommivärvid, seatud soengud. Aga need maskid langesid kiiresti ja inglitest sai möllav kamp. Iida on piltide peal kas 1) täies jooksus või 2) lolli lõusta tegemas, rahulikke hetki ma ei mäleta.
Mina tegin miskit seiklusmängu, mis läks mõneti lörri. Lapsed pidid kaardi järgi koguma õhupalle, iga võistkond eri värvi. Tegelikkuses ei mallanud keegi ülesandest aru saada, ega kaarti vaadata, ega värvidest hoolida; lennati lähima palli suunas välja ja edasine oli kaos. Ehkki mitte päris - Iida tiim sai kerge vihje peale ülesande esimesena tehtud ja õhupalli-tekstidest õige lause kokku. (Kuid nüüd ma kujutan veits paremini ette, mis tunne on olla xdreami korraldaja ja näha, kuidas 700 võistlejat stardist kollektiivselt vales suunas punuma panevad.) 
Õhtu teine pool möödus külapoisse õrritades. Sõrves on paar 8-10 aastast kutti, kes ratastega ringi kimavad. Parvetäis õrna haldja välimusega linnapreilisid oli nendega täielik kontrast. Müralembed olid aga nii kutid kui preilid. Ja plikad läksid küla peale poisse luurama. Viimased paar tundi kuulsime meie vaid kaugeid kilkeid, ja aeg-ajalt jooksid mõned plikad läbi õue, et poisse teiselt poolt haardesse võtta. Poisid tundsid tähelepanust selget mõnu, kihutasid tüdrukute ümber & seas ringi ning näitasid, mis nad ratastega teha oskavad. Kõik käis kergelt distantsilt, aga põhimõtteliselt oli see puhas flirt. Ja kestis, nagu öeldud, mitu tundi. Lapsepõlve süütud, muretud jne.
Õhtu lõppes hilja. Sünnipäev algas 1, lõpuks pakkusime 6; päriselt saime minema pool 9, viimased lapsed said koju umbes 10. Linna sõites algasid vihm ja selle suve Suur Äike. Vaatasin linna kohal rippuvat musta pilve, sähvivaid välke ja mõtlesin, et pidu sai väärilise lõpu.
Iida, 6. august 2003
0 Comments:
Postita kommentaar
<< Home