Metsas

Käisime lastega metsas. Kõigi kolmega. Sadas küll, aga me lihtsalt otsustasime, et meid see ei sega. I&A said joped & kummikud, Ove vankrile läks kilekate peale - ja ei seganudki.

Koht - Kaberneeme rannaäärsed luited ja männimets. Oli ilus ja hea. Lapsed said volilt joosta. Kati sõi marju. Mina olin niisama ilus ja tundsin ennast hästi. Ove magas värskes õhus ja tegi ühtlasi läbi oma esimese mägimatka (kärus).

Kavas oli tegelikult marju korjata, aga neid õnneks polnud. Paar pohla ja natuke mustikaid mahtusid kõik suhu ära. Seeni oli meeletult, kuid neid me ei korjanud. Lapsed küll rõõmustasid nende üle ja Alo ütles alguses iga sammu järel "vaata, issi, SEEN!" :) Kokkuvõtteks võiks meie koriluse stiili kohta öelda "seeneslaalom", ehk selline metsaskäik, kus eesmärk on seente vahelt läbi pugeda ilma neid häirimata.

Lõpuks sadas ikka päris korralikult ja olime kõik läbimärjad ja plaanisime koju sõita, aga siis sekkus hea juhus. Mina tahtsin Kaberneeme küla näha ja Kati ütles "kui siin on nüüd köetud kaminaga kohvik, siis jääme." Ja oligi! Mõnus, hubane, kaminaga, hunnitu merevaatega, ja söögid olid imehead. Päike tuli välja, hakkas ilus, nii tiksusime seal kaks tundi.

Eesti on ikka armas. Kaberneeme mets & mereäär on meilt kodust 35 sõiduminuti kaugusel - ja milline loodus!