Garaazh, mitte kodu

Emmel on jalgratas. Oli kaks, aga ühe müüsime just maha.
Issil on kaks jalgratast.
Iidal on jalgratas. Ja teinegi - T vana ratas on talle eraldatud, seisab maal ja ootab kevadet.

Ka Alol on jalgratas. Ta on selle üle tõesti ülepea uhke. Reedel käis ratas aias kaasas, aga see ei tulnud hästi välja: ta on sõites liiga julge ja teistele lastele ohtlik.

Nüüd sai Alo lisaks tõukeratta.
Esimene efekt oli, et Iida töinas pool tundi ilmse ebaõigluse ja maailmavalu käes. (Tegelikult on meil kavas I-le samasugune osta.)

Kokkuvõttes on meil siis paras ratta-uputus.
Kui Ove grammi suuremaks kasvab, ja lapsed lisaks ratastele ka suusad & rulluisud & lumelauad saavad, tuleb üks tuba puhtalt spordivarustuse jaoks eraldada.
Nüüd ma saan aru, miks inimesed enda eramajade juurde kuure ja garaazhe ehitavad.

Paar päeva hiljem:
Alo käibki tõukekaga lasteaias, ja meie õues käib sellega sõitmise ümber hirmus sõda. Mullistusi tekitab A ise. Näiteks annab ta ratast sõita kõigile peale Iida...