Filmikas nädalavahetus

Kuna A on haige, kulges osa nädalavahet teleka ees.

Arabella, mereröövli tütar.
Ausõna, mina ei saanud aru. Ja lapsed ammugi ei saanud. Raamat on - keeruline, mitmekihiline, mõtlemapanev, aga - selge. Film on eesti filmile omaselt napp, nii sõnas kui pildis, ja ei ava keerulist teemat no kohe üldse mitte. (imdb arvustus on täkkesse.)

Mäletan ise, kuidas "Arabellat" lugesin. Tükk aega pärast seda oli purjelaevade vaimustus. Ja mõtlema pani kah. Tõsi, mälestuses läheb Silver Ükssilmaga üsna segi...

Garfield Gets Real.
Iida jaoks lõbus ja põhijoontes arusaadav. Alo esitas niipalju lisaküsimusi, et filmi jälgimine oli kohati raske. Kuid lõbus oli vist tal'gi.

Bond, tudu-eelseks rahunemiseks. Iida palus pärast avastseeni (keski kukub Gibraltari kaljult alla ja hukkub) teleka sulgeda, polevat talle eakohane. Alo aga ei saanudki magama, sest käis muudkui uurimas, et kas see poiste film ikka veel käib. (Ei käind - K vaatas Sherlockit.) A siis seletas, kuidas tema ja Ove ja vist ka mina (poisid) võivad seda vaadata, aga emme ei või.

Reklaamid. Tavaliselt me neid ei näe, kuna telekast tulevad vaid ETV ja ETV2. Nüüd sai neid filmide vahele terve hunniku.
Iidat olen ma veennud, et reklaam ei tasu uskuda, kuna nad on parimal juhul pooltõde ja liialdus, halvimal juhul puhas vale. Ja ta usub - hetkel veel - mind.
Alo aga on täiesti puhas turg. Ta on parajasti (22:47; Iida on juba tund aega unemaal) mul selja taga ja seletab:
- mis selle asja nimi oli, mida me nägime, kus mingid asjad keerlesid ja sile plaat oli? (ma: lego ninžaku.)
- praegult ei tule mul uni peale. mul tuleb uni ainult siis, kui te ostate mulle selle ninžaku. (ma: möhh.)
- aga issi, kas see ninžaku on liiga kallis, et teda osta?
- aga issi, luba, et sa küsid seda müüja käest, kui poes käid.
Ehk, vähemalt tema võttis ühe reklaami täiega sisse, tõesti täiega.