Nädal koolist eemal

Iida oli 6 koolipäeva kodus.

Järeleõppimine oli puht teadmiste mõttes lihtne. Natuke matemaatikat, veidi grammatikat, loodusõpetust. Köömes.

Aga kirjatehnika harjutuste ärategemine nii köömes enam ei olnd. Töövihik on neil kaval; iga kirjutatava lause kohta tuleb umbes üks värvitav pilt, "värvi kontuurkaardilt ära H tähega riigid" või "tee mesimummu iga triip eri värvi". See võtab aega. Lisaks lugesime koos lugemikust, õppisime ära nii kooli kui mudilaskoori laulud. Eile sai ta magama enne keskööd. (Ta ise õppis nii himuga, et mul polnud südant teda kirjavihiku tagant voodisse ajada).

Hea selle juures ongi see, et Iida õpi-korralikkus on täiega üles läinud. On tekkinud oskus õppida kiiresti. Hinded motiveerivad; viite üle on uhke ja nelju häbeneb. (Ehkki tal vist vaid üks neli ongi.) Ja püüdlikkus on esimese poolaastaga võrreldes täiesti teisest, hm, klassist. Tubli tüdruk!

Haiguse-aeg pani igavlema ja lõpuks ka lugema - pole halba heata, eks.