Kasvatame lapsest sportlased

Üritame Iidat korraga õpetada: uisutama, suusatama, ujuma. Lisaks ballett 2x nädalas, kooli "kehaline", ja pikapäevarühma pallimängud.

Uisutamine ja suusatamine tulevad, noh, üle kändude. Laps liigub suuskadel edasi ja ei kuku. Laps liigub uiskudel edasi ja ei kuku. Mingist kiirusest pole juttugi. Aga ma ei sunni ka. Vähemalt tuleb ta mu'ga jäähalli heal meelel. Kuid klassiga uisutamas käies kasutas mingit abiraami - mitte et tal vaja oleks olnud, a ju siis oli sellega lõbusam.

Ujumine. I hakkas koolihommikuti ujumas käima. Ise noris! See tähendab imevarast tõusmist. Otsustasime kuu aega proovida (et kas peab vastu?) ja siis vaadata, et kas nii saab või ei. Kui laps liialt ära väsib, siis ei. Aga hetkel meeldib talle väga.
Pallimängudes ja üldse ükskõik mille püüdmises on I lootusetu. Hakkasin neid kodus Aloga treenima, alustades lihtsalt palli käest-kätte pildumisest. Saaks nad koos mängima, oleks juba hea! Aga hetkel lähevad nad pigem kiskuma.

Alo aga norib minuga koos spordisaali. (Me pole ammu käinud; talv on suusatamiseks!) Ja ootab kevadet, et saaks tõukekaga sõita. Lisaks tahab ta vähemalt sõnades teha kaasa kõike, mida Iida teeb.