Sünnipäevatrall - Alo

Alo sai 5.
Pidusid peeti kolm: kodus sõpradega, lasteaias, kodus sugulastega.

Sõpradega pidasime peo enne jaani, et muidu putkavad kõik linnast ää suvitama ja keegi ei tulegi. Kohal olid kolm kallimat lasteaia-sõpra, üks kutt Babywatchist (ohhh kui kaugel see aeg tundub!!!) ja tuttav itaalia-ameerika-eesti segaperekond. Kutsutud oli vaid poisid, aga neljal oli oma tütarlaps kaasas ja need said tutvuse poolest kah sisse. (Et matemaatika korrektne oleks - kaks noormeest jagasid omavahel daami, seega oli külalis-tütarlapsi 3, ja üks oli meil veel omast käest lisaks.)

Kati pani poisid lavaši-pitsasid tootma.
Mina tegin lego-võistluse (kõrgeim torn 2 minutiga) ja joonistusvõistluse (teema: Alo).
Ülejäänud aja käis lihtsalt mäng.
Täitsa tore ja lihtne sünnipäev tuli.

Sugulastega pidu oli lastevaesem. Ja üldse veidi imelik. Minu pool suguvõsa lasi nimelt poole peo pealt jalga, ma tõesti ei saand aru, miks. Jalgpalli poolfinaal? Aga kutsusime siis uut rahvast juurde, need viisakalt tulid kah, kokkuvõttes käis pidu poole ööni.

Kingitused.
Sellist hulka kinke pole me pere veel näinud.
Kati nõul sisaldas enamik karpe eri konstruktoreid. Alo ise luges neid kokku 10. Minul läks arvepidamine sassi :)
+ muidugi ka raamatuid.
+ hea valik veepüsse. Sel aastal on head püssid, ükski pole veel katki läinud :)
 + erilise hitina pakk helenduvaid sõjaväe valguspulki. Esimesel kahel päeval Alo magas, roheliselt helenduv jublakas kaisus.
Kaisus on veel üks konstruktor, auto kujule kokku pandud.