Vend vennale hunt

Alo: "Ma tahaksin ennast kaitsta, aga Ove hakkab selle peale nutma."

Eks tal on õigus kah. Alo "kaitse" ei ole just hellemate killast ja selle peale nutma hakkamine on täiesti OK. Aga OK on ka Alo soov end kaitsta. Ja tema ägedusest saan ma aru.

Sest agressiivne on enamasti just noorem vend. Mõnikord on see tingitud reaktsioon vanema käitumisele. Aga tihti ründab Ove ise ja omal algatusel. Või plahvatab selle peale, et mõni tema asjaline soov ei täitu piisavalt kiiresti. Ja siis ta virutab, üsna hoolimatult ja valusalt.

Normaalne ealine iseärasus?
Või lapsevanemlik feil?

Kuid muul ajal saavad vennad läbi enam-vähem. O kuulab A jutte samamoodi nagu A kunagi I omi. Kui A & I omavahel kraaklevad (harva), siis O kuulab silmade särades: kui äge! milline emotsioon! kirg! väljendusrikkus! Ja muidugi püüab O järgi teha kõike, mida vanemad ees. Ronib, hüppab, jookseb, sõidab ratast, kruvib konstruktoreid, joonistab, mürab, laamendab. On normaalne kaheaastane.