Öine käik Pärispeale

Iida kutsuti Pärispeale telkima.
Meil on nii toredad sõbrad, eks!
Mingi segaduse tõttu viisin ma ta sinna ise kohale.
Õhtul, hilja.
Ja võtsin autosse ka end kaasa palunud Alo.

Tuli väga tore käik.
Teel nägime jänest - lähedalt ja pikalt.
Marssisime poopimedas neeme tippu - 700 meetrit üle kivide.
Istusime veidi lõkke ümber, meri kõrvus kohisemas.
Siis Aloga tagasi - sama maa, aga juba päris pimedas.
Nägime veel kahte jänest :)

Ma ei olnudki sellel poolsaarel käinud. Imelik küll - ta on ju nii lähedal, Eesti mandri põhjapoolseim koht, lisaks sõidame Lahemaast kogu aeg mööda. Aga et sinna jõuda, tuleb saada lapsed, neile sõbrad ja siis sedakaudu.