Ellerheina Estonia kontsert

Kui kirjakastis on kiri saatjalt Marit K või Mallika V, siis vihastan juba ette. Sest enamasti tuleb sealt mingi uus ja tülikas kohustus. Teie tütreke olgu ülejärgmisel kaduneljapäeval, keskööl, viie tee ristis. Esinemisriietes. Soengus. Enne seda on aga proovid - imelikel aegadel ja imelikes kohtades.

Tööinimesel võtab sihuke kiri higi otsaette. Sest last huviringi pannes ootad sa rutiini: trenn-proov on kindlatel nädalapäevadel kindlates kohtades, laps saab sinna ise ja sina vaid maksad. Esinemised lõhuvad selle rutiini ja mõnikord, näiteks koolivaheaja lõpul, tõesti vihastavad.

Väikse mõtlemise järel saan alati aru, et nõusoleku mitte-rutiiniks ja puhkepäevasteks proovideks andsime juba siis, kui laps koori läks. Laulmine (või mistahes muu meelelahutus-tööstuse haru) töötabki muu inimkonnaga vastas-faasis. Kontserdid on jõuludel, jaanipäeval, õhtuti - siis, kui proletariaat puhkab. Ja neile eelnevad proovid-proovid-proovid. Ja ei saa öelda, et koorijuhid seda meile kohe alguses selgeks poleks teinud...

Niisiis laulis Ellerhein eile Estonia maja 100 avalikul kontserdil. Tammsaare pargis. Mudilased lustisid Ehalat, tema enda saatel, ja oli hea, sest Ehala ongi hea ja sinna juurde pandud liikumine on lapsepärane ja lõbus. Siis tuli päris lastekoor. Ja - midagi pole teha - "Lauliku lapsepõli" Ellerheina esituses VÕTAB selja judisema, isegi esitatuna nii totras kohas nagu Estonia pst ja Pärnu mnt vaheline parkla. Nii et kontsert lepitas ära kõikide proovide ja muu ebamugavaga, tunnen Iida & ta laulukoori üle jätkuvalt uhkust ja rõõmu.

Pärast läksime Raekoja torni. See peaks olema kinni, aga ei ole, saab väikse raha eest trepist üles ronida ja linna imetleda. Plikad (I + sõps) olid üliülemeelikus tujus, kisasid ja kilkasid ja keksisid rõõmust. Kui nägid eile linna peal kahte pikas mustas kleidis neidu, kes mürasid nagu tited - siis need olime meie!

Sellegipoolest võpatan ka edaspidi närviliselt, kui @kullo.ee pealt kirja saan.