Talverõõmud

Reede õhtul: Alo + Ove + Alo sõber. Piritale. Kelgutama.
Laupäeval: Iida + Alo. Piritale. Uisutama, aga plats oli nii täis, et läksime ikka kelgutama.

Lapsed mõnulevad. Kogu maastik on muutunud morfseks. Sellesse saab kukkuda ja saab auke uuristada ja saab seda kellegi suunas pilduda ja seda pidi libiseda. Kusjuures Alo on selgelt järjepidevam kelgutaja kui Iida. Muudkui jookseb Pirita mäest üles ja siis kelgutab-libiseb-rullub tagasi alla. Mägi on see Kochi kabeli tagune, ümbruskonna parim kelgukas IMHO, parem kui Lauluväljak.

Käisin isegi suusatamas, kõva 3 km tuli ära, jube piin ja vastik. Mitte ei saa aru, kuidas see ala mulle eelmisel aastal nii meeldida sai.