Tartus

Käisime Tartus:
- kassi vaatamas
- külas
- Ahhaas
- Auras

Ove möllas Auras nagu kala. Ta ei ole varem iial vees niimoodi müranud. Siin ta lihtsalt lustis! Plikad muidugi lendasid üle kogu keskuse ja Alo oli siis selline keskmine - mängis, aga mitte ülearu innustunult. Aura on Eesti kõige lahedam spaa ja sätime end sinna alati, kui Tartusse asja on.

Ove tundis end ülikoduselt ka Ahhaas. Vahtis pool tundi teadusteatrit, silm punnis. Plätsis veega (nag poisid ikka) ja vahtis võlutult, kuidas käest lastud muna veejoa jõul õhus püsib. Elas end välja Miev ja tuletõrjeauto roolis. Värvikahurdas...

Tartu Ahhaa on alati tore, ja nende komme end uuendada meeldib mulle, aga me lapsed võtavad seda puhtalt kui mängu-tuba, ilma end teaduse või tarkusega kurnamata. Kui ma püüan mõnele miskit selgitada, saan "jah-jah" ja juba hõljub laps kuhugi mürama. Nii et teadus-keskus on nende jaoks pigem müramis-keskus.

Kuid vähemalt teadusteater ("Imeline õhk") oli puhas hariduse-laks, asi seegi.

Külas kulutati suurem osa aega legodega mängimisele. Iida käis kassi sabas nagu armuvalus vaim. Ainult öösel hakkasid lapsed kartma, et kass ründab neid miskil viisil - umbusk metsloomade vastu on meis ikka väga väga sügavalt sees ja öine pimedus sünnitab nende mõtteis koletisi, seekord ülinunnu süsimusta kiisu näolisi.

Saamata jäid kõik talverõõmud. Kassiorus kelgutamata, Kuutsekal suusatamata. Seega tuleb uuesti käia!

Ühtlasi oli see meie uue auto esimene sõit, saime ta kätte otse õhtul enne reisi. Kokkuvõte - mugav! Ja ei sure maanteel välja.