Muusikaõpetus - ving ving ving

Iida: "Kõige igavam tund on muusikaõpetus."

Seda räägib ihust ja hingest laululaps!
Ma ausalt ei saa aru, mis värk on.

Meie lapsed ELAVAD muusikas. Telefonid ja padid, iTunes ja Spotify, Getter Jaani ja näosaade. Muusikat kuulatakse, vaadatakse ja jagatakse. Kõikidel pisikestel plikadel on oma pop-iidolid. Ellerheina-laps Iida ise laulab lakkamatult. Laulupidu oli suursündmus ka mitte-lauljate jaoks.

Aga vastav õppeaine on nii stagneerunud, et see on ka laululapse jaoks kooli igavaim.

Miks ei või lapsed 19. sajandi koorilaulude kõrval õppida midagi veidigi moodsamat?
Miks ei võiks muusikatunnis rääkida, kes on dr Dre, Rihanna, mis on dubstep, DnB?
Miks ei võiks õpetaja lapsi suunata eakohastele üritustele? Näiteks öelda, et Jazzkaarel on kevadel lastekontserdid, või et Ellehein esineb siis-ja-siis, või et minge Salme keskusesse lasteballetile, ...?

Siin on koht, kus päris-elu võiks kooli-eluga imehästi kokku minna.
Aga kool... pingutab, et lapsed tajuks muusikat ainult õppeainena.

(Tegelikult, meie kool ise on tubli. Seal on miljon muusika-gruppi, koori ja asja, on kitarriõpe ja muud pillid.)