Paha tuju hoog

Läksime Ove ja Aloga mängutuppa. (No et las müravad end ribadeks. Õues linnalaps ometi ei jookse ja kodus ka ei lasta eriti.)
Ove suundus mängima, aga oli 20 sekundi pärast tagasi, nutt suul.
Mis viga?
"Alo tegi mu tuju kurvaks!"
Alo oli minu arust hoopis eemal viibinud, aga no mis siis ikka.

Järgmised pool tundi oli Ove mul kõrval. Nuttis, istus tuimal pilgul. Sülle ei tulnud. Rohkem infot ei andnud. Mistahes ettepanekule vastas "EIIII". Sest tal on tuju paha ja paha tujuga ei saa ju mängida ega üldse mitte midagi teha. Blokkk!!!

35 minuti pärast teatas laps äkki:
"Paha tuju läks üle! Nüüd võib mängima minna!"
Jättis mu istuma ja vudis Batuudikeskuse torustikku. Aeg-ajalt nägin punast särki vilksamas, aga ülejäänud õhtu laps lihtsalt müras. Üksi, vennaga, minuga, igal viisil.

Mis Ove tujust ära ajas?
Mida oleks mina pidand tegema?
Miks kõik äkki heaks läks?
Ma ei saa iial teada.