Suvi ja sõbrad

Kati üks sõps laenas meile oma lapsi. Ühte üheks päevaks ja kahte kaheks.
Kati teine sõps tuli enda kolme jõmpsikaga lisaks.
Nii oli meil kogu nädalavahetuse jooksul 5, 6 või 7 last.

Jõudsid:
- meile.
- Teletorni. Kus põhi-tähelepanu läks küll virvendavatele ekraanidele, mitte vaatele.
- Pirita randa.
- Vääna-Jõesuur randa.
- Sõrve.

Kui see titekari tuli midagi tegema saada (kodust välja, või sööma, riidesse või riidesse ära), siis võis frustratsioonist hulluda - inertset, müravat ja lollitavad massi suunata tundus täiesti lootusetu. Aga õnneks oli neid kordi väga vähe. Absoluutse enamiku ajast lapsed lihtsalt mängisid (meil, rannas, aias...) ja see oli midagi lapsevanema paradiisi sarnast. Sest meil polnud vaja MITTE MIDAGI teha, jõnglased lihtsalt suhtlesid omakeskis.