Iida Alo Ove

Ratta-asjandus

Alo sõitis elust esimest korda tõuksiga kooli. Ja tagasi. Ma läksin hommikul kaasa ja vaatasin, et ratas õigesti lukku saaks.

(Nii Alo-Iida koolist kui Ove aia õue pealt on mõned rattad ise ära veerenud. Lukk on vajalik. Ikkagi kesklinn!)

Alo sai uue ratta. Minu hinnangul jääb see talle juba järgmiseks kevadeks väikseks. A mis teha, suuremat ka ei saanud. Ratas sai minu arust väga hea; Scott JR 24 rigid. Alo sõidab hästi, aga tal jääb enesekindlusest puudu.


Ove kimab Alo vana, 20" rattaga. Minu arust jääb see talle ka kohe väikeseks.

Käisime kõigi kolme lapsega Pirital. Keeruline. Küll jäävad nad üksteisele ette, küll siunavad teineteise sõidustiili - ise endas sama viga märkamata. Aga veidi kohanemist ja küll hakkab saama.

Ma ise aga suutsin jala välja väänata. Näitasin Alole, kuidas ei tohi sadulast maha tulla :), ja kukkusin ise endale peale. Korralik pauk oli - alguses ei saanud tükk aega maast püstigi. EMO ja värk. Õnneks paraneb.

2 Comments:

At 17 veebruar, 2020 01:07, Blogger Kaur said...

Kaks ja pool aastat hiljem:
Paraneski, aga võttis kaks aastat aega, ja selle käigus sai teine jalg liialt koormust.
Omandas samad sümptomid.
Ja see vist enam ei paranegi.

Säh sulle lastega rattasõitu.

 
At 29 jaanuar, 2025 14:26, Blogger Kaur said...

2025 jaanuar:
Sama vigastus andis ennast uuesti tunda, koos lisadega. Tõenäoliselt on lisaks rebendile ka ülekoormusest tulnud meniski vigastus. Lõpuks tehti ära ka MRT.

Lugege mu padeliteemalist sissekannet ja ärge ise nii tehke.

 

Postita kommentaar

<< Home