Kajakiga Keila jõel

Käisime kahel reedel järjest Keila jõe peal kajakiga sõitmas.

Esimesel reedel - Iida ja mina. 

Teisel reedel neljakesi - kõik peale Iida.

Kõigile väga meeldis.

Kui ilus kõik oli! Vee pealt on maailm.. teistsugune. Enam rohkem looduse sees ei saa olla kui paadis. Paned aeru käest, voolad vaikselt allavett ja maailm triivib tasapisi sinust mööda. 

Kõige krooniks nägime Ovega kotkast. 

Üsna lähedalt. Tõusis meie lähenedes lendu ja tegi uhke kaare. Ilmselt passis jõe kohal kala. 

Tehnilist juttu ka. Sõiduk oli huvitav - pealt avatud kahene süst (mida korraldaja veendunult kajakiks nimetas). Väga mugav. Ka "põlle" ei olnud, nii et sisse / välja astumine oli väga mugav. Miinusena said tagumisel püksid natuke märjaks, a tühja sest. Sõitsime 8 km, alustasime kusagil heinamaal ja lõpetasime Keila jõe Pärnu maantee sillal. Vool on praegu väga korralik, nii et sõitma tegelikult ei pidanudki, ainult natuke juhtida tuli. Ühes kohas tuli süstad välja tõsta ja paaris kohas end puust üle "nõksutada". Aga muidu kerge ja lihtne jõgi.

Ah jah, matka korraldus ja varustuse rent on koroona ajal keeruline. Võõrasse autosse me ei lähe, seega tuleb ise end alguse ja lõpu vahel transada. Õnneks aitab siin sõber jalgratas.