Maal

Suurel Reedel käisime Iida & Kati & Tiiu & Matiga Sõrves. Igaühel oma töö: Kati riisus õue, Mati kaevas kraave ja keetis kohvi, Tiiu kantseldas Iidat ja mina hulkusin metsas. Ilm oli varakevadiselt päikeseline. Aga kevad on alles noor - suurem pori on õuemaalt küll kadunud, ent tiik on ikka veel jääs ning ploomipuude all on alles isegi paar lumehange-jäänust.

Lapsele muidugi meeldis, eelmise suve maa-rõõmud tulid ilusasti meelde. Koristas koos emmega puuoksi, kärutas käruga, vaatas onu Reinu traktorit, tegi kutsu Kustile pai, mängis liivakastis, plätsis poriloikudes ja jooksis niisama ringi. Magas üle tüki aja jälle kärus ning sõi koos meiega lõkkel küpsetatud vorsti. Õppis ära, et kuusepuudel on talvel ka okkad peal, aga "harilikel puudel" ei ole. Maal on lapsel ikka tore olla, saab oma käega koera käppida ja värskes õhus süüa!

Ja mina ise tegin soos käies oma elu esimesed "linnupildid" - kaks sookurge tõusid lendu mulle nii lähedasest lagendikuservast, et sain nad veel kaadrisse. Lähedale neile ma minna ei saanud, sest minu ees rahmeldas kevadist energiat täis hundikoer, kes tormas loomaradu pidi edasi-tagasi ja hüppas igasse kraavi sisse nagu pisike pomm.