Mängud

"Taakon sööb". Lego krokodilli-konstruktorist "draakon" või selle pea ajab lõuad laiali ja võtab midagi hammaste vahele - jänku jala, minu särgi / nina / kõrva, Iida näpu... siis paneb draakon lõuad kokku ja teeb ampsti! Iida opereerib draakonit ja kommenteerib: nüüd on Taakonil kõht tühi... nüüd Taakon hammustab issi pead... nüüd on Taakonil kõht täis!!! ja itsitab lõbusalt.

Peitus. Õnneks ei ole Iida veel eriti osav peitja ja ei oska hinnata, kui hästi-halvasti teda näha on. Aga laps leiab endale kodus kõikvõimalikke pragusid, kuhu vanemad vaadata ei oska. Ja pikka aega hiirvaikselt olemine tuleb tal hästi välja!

Põgenemine ja tagaajamine. Siin ei ole vaja isegi päris tagaajamist - piisab vaid sellest, et Iidat ähvardava pilguga vaadata ja tema suunas pool sammu teha - laps jookseb õnnest kiljudes korteris ringi ja naerab laginal. Varitsemine, uksenurgast piilumine ja ootamatud kiired liigutused lapsevanema poolt teevad mängu veel lõbusamaks.

Karumõmmid tudule. Viis karumõmmi pannakse emme-issi voodisse magama, äratatakse üles, aetakse nendega juttu ja kommenteeritakse kogu tegevust.

Kuigi Iida räägib mängides palju, arvan ma, et palju mõtteid jääb ikkagi välja ütlemata. Ma küsisin draakoni-mängu ajal nii muuseas, et mida draakon sööb, ja Iida vastas silmapilkselt "putru", nagu oleks tal see ammu teada, lihtsalt ta ei olnud sellest veel rääkinud.