Iida Alo Ove

Jama

"Juba jälle hakkab see jama pihta!", kurjustas Iida, kui teda täna õhtul magama panema hakkasin.

A muidu läheb ta magama enam-vähem.

Ma pean kellegi juurde unejutu-tunde võtma minema. Või ostma mõnelt teenekalt unejutupaunikult näidis-teenust. Missugune näeb välja unejutt, mille peale laps magama jääb? Iidat ajavad muinasjutud ainult elevile.

6 Comments:

At 29 mai, 2007 09:47, Anonymous Anonüümne said...

Meil mõjus lugemine ja seda enam jutustamine täpselt samuti. Ja siis ei tohtinud lõpetada, käis üks igavene mangumine. Ja laule hakati kaasa laulma.
Ma siis hakkasin plaadi pealt laste juttu laskma. Oma parem. Loen neile kui nad veel voodis ei ole.

 
At 29 mai, 2007 10:38, Anonymous Anonüümne said...

Ah, eks see unejutu lugemine on ju tegelikult puhas rituaal. Jutt üksi ei peagi uniseks muutma. Ära muretse, enamik vanemaid, eriti issisid, just seda tajubki - laps läheb hoopistükkis elevile.
Uni saabub, kui organism on väsinud ja nõuab taastumiseks puhkust. Me ise saame oma vaimuga vaid kaasa aidata, et selline seisund tekiks. Ehk siis jälle rituaal ja rutiin. Unejutt võiks olla lõõgastavat laadi, ei tohiks liialt küsimusi ega mingil juhul hirmu tekitada. Aga see ei pea olema alati sama jutt. Piisab, et laps tajuks ära selle une-eelse seisundi tekkimise: kõik on rahulik, issi tõmbab kardinad aknale ette ja loeb unejuttu (nagu ikka), päevarahmeldus jääb selja taha ja uni võib tulla.... nrrrr

 
At 29 mai, 2007 10:42, Blogger siuu said...

meil aitas algul see, et ma enam ei jutustanud, vaid lugesin suhteliselt monotoonse häälega mingit pikka ja segast lugu (nt muumitroll). nüüd ei tööta tükk aeg see ka enam. aga meil aitab see, et lepime enne kokku, mida ja kui palju loeme, kui see läbi, siis on rahu ja vaikus e une ootamine.

 
At 30 mai, 2007 17:00, Blogger andry said...

see kokkuleppe moment on jube hea ja oluline

 
At 30 mai, 2007 17:06, Blogger Kaur said...

Meie ka lepime kokku! ja mingit mangumist ei olegi. Lihtsalt et tavaline "laps suigub hellalt unele" ettekujutus unejutust on tegelikkusest väääääääääääääga kaugel.

 
At 01 juuni, 2007 12:31, Anonymous Anonüümne said...

Kahesele (2a2k tegelt) loen kah uinumiseks ette. Kui märkan, et hakkab juba ära vajuma, "keeran" häält vaiksemaks ja monotoonsemaks, hakkan aaaeglaaaseeemaaaalt lugema ja lõpuks jään üldse vait - loen ise mõttes edasi. Ja kuna ta on niikuinii väsinud, siis jääbki kõmmmdi magama :)

Kokkulepped on meil ka, aga pigem stiilis "ole/mine tagasi pikali, muidu ma ei saa lugeda..."

 

Postita kommentaar

<< Home