Hilisõhtused sõbrad

Õhtul läksime Taanieli ja Otiga mere äärde. Stroomi rannas oli tuuline ja külm, aga lapsed mängisid seal ikka ligi tunnikese. Siis leidsime üles Taanieli karvaste (tema hinnang) tuttavate aiapeo. Iida & Ott jooksid vurridena ringi, püüdsid aiaväravat maha lammutada ja naabri ust maha lõhkuda. Umbes kell 11 koju. Hommik sai muidugi nutune.... Aga oluline on hoopis see:

Kui Iida algul kuulda sai, et me tahame mere äärde veel mingeid tüüpe kaasa võtta, oli ta sellele väga vastu. Tema tahab kas üksi v äärmisel juhul koos minuga, ei mingeid teisi onusid ega titasid! Sõbrad talle ei meeldi ja neid pole talle vaja ja läheme ikka üksi sinna mere äärde!

Õhtu lõpuks oli ta aga täiesti meelt muutnud. Ta tahab Otiga veel mängida. Kui mitte täna, siis teine kord. Jah, sõbrad on head. Nendega võib välja minna ja neid võib ise külla kutsuda vabalt... Endal nägu säras peas seejuures :)

Mul muidugi hea meel selle üle. Iida on veidi häbelik ja uje teistega suheldes. Täna hommikul tegi T-A talle aeda tulles kalli - Iida ei vastanud, et talle ei meeldi. Sama juhtus Tartus Martat nähes. (Ameeriklannast Marta muidugi ongi sotsiaalse aktiivsuse teine äär.) Ja ega ta sünnipäevadele ega mujale ka otseselt ei kipu. Nii et iga hea kogemus teiste lastega kulub talle marjaks ära.

Tuleb lapsega rohkem öösiti väljas käia!!!