Nõmme seikluspargis

Iida nädalavahe sai väga sportlik. Laupäeval: rattaga sõitmas ja Russalka peal turnimas. Pühapäeval: Nõmme seiklusrajal ronimas ja Kalevis ujumas.

Nõmme oli kõige vingem, muidugi. Läksime pühapäeval, sest M-E oli laupäeval maal. Sadas veidi vihma. Lapsi see oluliselt ei seganud. Nad said vööd peale, kerge juhendamise kätte ja läksid ronima. Karabiinide (ekspressid, muhvita) käsitlemine oli alguses keerukas, aga asja ideele - üks julgestusots koguaeg kinni! - said nad hästi pihta. Ja pidasid sellest kinni kah, mitte et julgestust titeraja peal tegelikult vaja oleks.

Möllasid kolm tundi! Alguses ettevaatlikult, Iida vajas mõnes kohas minu toetavat kätt. Paari ringi järel tundsid aga lapsed end üsna vabalt. Raja lõpus on liulaskmine, et paned end rullikusse kinni ja liugled üle pori teise puu alla, seda sai teha kohe palju :)

Ma ise tegin vahepeal ära "suurte" raja, Priit vaatas lapsi.

5. rada pani küll mõtlema. Olin seal ainus täiskasvanu, ülejäänud olid lapsed vanuses 10-13. Vähemalt ühe tabasin puu otsas ilma julgestuseta (mõlemad karabiinid lahti), ja veel üks teine väljendas suhtumist "ähh, pole siit kunagi keegi kukkunud". Samas on kõrgemad rajad ikkagi nii kõrgel, et alla kukkudes ellu ei jää. Oma lapsi küll sellises kohas, sellise suhtumisega turnimas ei näeks!