Lapsed suvel maale!

Iida oli minu emaga pikalt Purtses, Alo Katiga Sõrves.
Nüüd on mõlemad Sõrves.
Siin on vahel Triinu, nii et Iidal on, kellega sõbrannatada.
Nad mängivad tigude, nälkjate ja vihmaussidega.
Kui vaja, ka Aloga.
Maasikad on läbi, vaarikad-sõstrad-tikrid-herned tulemas.

Hirmus hea meel oli Elbruselt tulles lapsi näha.
Alo võõrastas esimese õhtu.
Kilkas küll "issi Kaur! issi Kaur!" ja uuris mu katkist pead, aga sülle tulla ei söandanud.
Nüüd on aga nii issikas et anna aga olla!
Iida oli aga maalt tulles üksainus siiras rõõm.

LasVegasest tulles aga läksid lapsed minu pärast kaklema.
Iida oli nõus ka nii, et tema on süles ja Alo on süles.
Alo aga ei olnud.
Seletas tigedalt "Iida tahab emme sülle!" ja tõukas õde minema.
Iida - suurem, targem - ei kaklenud vastu, istus ainult edasi.
Alo kui väiksem saigi lõpuks oma tahtmist ja Iida oli järgmise hommikuni natuke kurb.

Mõlemad on muidu hirmus armsad :)