Mini-rabamatk Pääskülas

Pääskülas ja Männiku vahel on raba. Selline linnalik, laudtee ja vaatetorniga, kuivenduskraave ja vanu turba-auke täis. Aga ikkagi raba. Päris loodus otse linna külje all!

Võtsime kõik kolm last + Tiina ja tegime ringi õpperajal. O loksus kõhukotis, A aga käis tublilt ise. Kuna raba on kuiv, sai ka lautee kõrval paterdada. Ja kuiv on ta ikka täiesti, mu esmakordselt karbist välja võetud ja üle nikwaxitatud tutikad matkasaapad olid täiesti üleliigsed, oleks võind ka toasussiga tulla.

4 km, kolm tundi. Rada on üldiselt igav. On põlendik, vaatetorn, allikad, ojad, üht-teist veel. Aga enamjaolt on võsa, mille vahel on tee. Et lastel põnevust ülal hoida,
- lugesin Iidale infotahvlitelt jutte,
- orienteerusime natuke Pääsküla päevaku kaardi abil,
- saime vaatetorni all kuuma teed ja võileibu,
- otsisime binokliga silmapiiril tuttavaid ehitisi,
- läksime lõpus otse läbi metsa.

Aga ikka ütles Iida, et ei olnud eriti huvitav.
Ja minagi tahaks päris-rappa saada.

Alol oli lõbustuseks kaasas vile. Viimases lõigus läksime I-O-ma üle küngaste ja metsa, K-O-T mööda teed. Lapsed siis vilistasid lakkamatult, et meid kuulda oleks.

Pärast matka korraks Nõmmele ja siis Triinu juurde Kasahhi muljeid kuulama. Kartsin, et lapsed väsivad väga ära, aga ei, pidasid imehästi vastu. Veelkord - tublid!