Pühapäev

Käisime Sõrves. Vaatasime Mirjami majalammutust ja sigade sigadusi maastikuarhitektuuri alal. (Nad on terve õue kartulimaaks ümber kuulutanud - vist väike vihje, et kevadel võiks rohkem juurikaid maha panna!)


Siis metsas. Sealsamas Sõrve Palus. Metsaalune oli hämar, salapärane ja hirmus risu täis. T ja tema järel ka I kuulutasid, et meie võsane jalutuskäik olla igav, nõme, tobe ja väsitav. I väljendas seda veel kuidagi palju sügavamalt, ta olla "surmani nördinud" ja mis kõik veel.


Lõpuks - kodune pannkookimine!
Alo sõi VIIS ja Iida KUUS üle-panni-kooki.

Lisaks jõudsid lapsed kahekesi palju mängida. Lust on kuulata, kuidas lastetoast tuleb tundide kaupa vaid rõõmsat kilkamist. Võiks arvata, et 7a ja 3a pole palju ühist, aga on!