Pääsküla rabas

Täpselt aasta tagasi käisime lastega Pääsküla rabas.
Täna siis jälle.
Tartlaste asemel oli täna toosama Triinu, kelle juurde aasta eest Kasahhi jutte kuulama läksime.

Ove reisis osalt süles, osalt paterdas vapralt ise. Tõsi, laudrajal püsimisega oli raskusi. Korduvalt viis äkiline samm ta sookailude ja karusambla vahele puhkama. Õnneks oli jälle kuiv, ja tänu samblale ka pehme, nii ei saanud ta kordagi häda.

Plikad (I + ME) jooksid, huilgasid ja kärasid üle raba. Lisaks õpperajale käisime nendega Männiku metsas - vaatamas Vene sõjaväe ehitisi - neid veidraid kandilisi kolakaid, mis onõlva peal reas. (Mis need on?) Plikad ronisid puude otsa ja jooksid nõlvadest üles-alla ja solberdasid allikates.

Ja jälle jäi sama tunne "ei no tore ju, aga tegelt tahaks päris rappa".