Iida Vormsi laager

Iida käis vaheajal Vormsil loovuslaagris. Pillimängu ja pärimus-muusika üritus. Meil ei ole ei ühe ega teisega suuremaid seoseid, aga no tuli selline pakkumine ja kuna midagi targemat polnud plaanis, siis saatsime lapse linnast ära.

Sai hirmus hea. Iida õppis ära plokkflöödi ja väikekandle mängimise, matkas, meisterdas. Oli tubli, sai kõigega hakkama, saatis meile ja vanaemadele smssitsi rõõmsaid raporteid.

Kati (+Alo) käis kohapeal, lõpu-kontserdil, ja tema muljed olid ka hirmus head. Et kogu laagrirahvas - suured ja noored ja väikesed - oli olnd nagu üks pere, kõik omavahel suhtlemas ja aitamas ja pillimängus õpetamas. Et: Möödub 13-aastane tütarlaps teel lonkivast Iidast ja küsib sõbralikult: "Noh Iida, mida sa mõtled siin?" Ja: Kontsert oli väga helge. Kõik, ka algajad, olid midagi ikka õppinud, ja tundsid sellest selget rõõmu. Koos õpetajatega musitseerides võis ju ka ainult paar akordi tekitada -- muusika oligi olemas! Tuletab meelde, et muusika on eeskätt emotsioon, mitte filigraanne tehnika või noodilugemise oskus.

Kõige tipuks sattus laps telekasse. Miskipärast näidati just seda laagrit vaheaja lõpu AK-s. Ja Iida oli seal, tegi torupilliga naljakalt "kääks". Mis on pmst ka äge, ma ei ole torupilli lähedalt näinudki, kääksutamisest rääkimata.