Kui emme on ära

Elu oli pigem lõbus kui raske.
Suurema töö tegid ära vanaemad.
Nemad vaaritasid "päris" süüa, juurikaid & liha, mina võisin rahus pannkooki küpsetada.
Nemad tõid poisse kodust ära, kui mina Iidaga laulmas või müramas või rattaga sõitmas käisin.

Lisaks töötas Kadrioru küla-kogu-kond päris hästi, Iida veetis poole aega sõbrantsidega - mitte vaid "neil", vaid ka "meil". Suvi!, sai olla õues ja pargis. Mistõttu mina sain poisse majandada ja kõigil oli hea.

Arvutimänge mängisime vähe, telekat vaatasime mõõdukalt - isegi koju saabunud Chihiro jäi lõpuni vaatamata, kogu aeg oli mingit muud tegevust. Kooliasjad sujusid, kõik olid enam-vähem terved, õue saime ja sõpru nägime ja mina sain korra isegi orienteeruma.

Kuna on soe ja kuiv, oli laste igale poole viimine-toomine kerge, ei mingit juhmamist paksude riietega.

Ehk siis, suht lill elu oli.