Kultuur ja sport ühes nädalavahetuses

Nädalavahetusel sai nii sporti kui kultuuri.

Iida käis Katiga Fila kammerkoori kontserdil Mustpeade majas Prantsuse koorimuusikat kuulamas. Meeldis, aga tugevat elamust ei saanud.

Iida käis minuga Olav Ehala ja päris-Ellerheina "Nukitsamehe" kontserdil Estonias. Nukitsameest on igas võimalikus formaadis, seekordne oli umbes muusikal - Tiit Sukk luges juttu ja neiud laulsid, Ehala bänd mängis. Mulle üldiselt meeldis, laulud on väga ilusad ja juttu loeti hästi ja Ellerhein kõlab kaunilt. Plikad meie taga laulsid osasid laule kaasa ja see oli väga armas. Kahjuks mängis bänd kohati koori üle.

Ove käis minuga Nõmmel suusatamas. Jaa! Lumi on endiselt maas! Ove muidugi päriselt ei suusata, vaid kõnnib suuskadel, aga tal on seejuures hea tasakaal ja hea tuju ja sellest viieaastasele piisab kah.

Aloga käisime Pirital uisutamas. See üritus läks natuke aia taha. Me noormees ei ole kuigi kannatlik õppija. Ta on teist korda elus uiskudel olija kohta täiesti okei: seisab, liigub, jääb seisma ja ei kuku. Aga sellest ei piisa (noorhärra enda arvates) ja uisuplatsilt lahkusin tuld ja tõrva sülgava lapsega.

Aloga lõpuks vaatasime üle ka uue Jaan Poska kuju.
Alo palus skulptuurist pilti ka teha, siin see on :)

Maailm on üldse lumememmi paksult täis.
Neid jagus Pirita ja Nõmme suusaradade äärde, Kadrioru parki ja meie õue.
Ilm on  lumine ja +1 - lihtsalt kutsub palli veeretama.
Me ise memmi ei teinud, aga Ove pidas minuga õues korraliku lumesõja maha.

Veel spordi-nupukesi:

Iida sai trennist vigastuse ja tal on liikumisega mõneks ajaks paus. Mis tähendab, et ma hakkan teda 3 x nädalas Ellerheina ise kohale viima.

Hankisin koju noolemängu märklaua. Nooled on mul aastaid olemas olnud. Lastele alguses meeldis ja nad kaklesid mänguõiguse pärast, aga nüüdseks on uudsus läbi ja nooli viskan mina üksi.