Lauamängupõrgu
Lapsed on nüüd kõik terveks saanud.
Seda haiguste perioodi võib meenutada kui lauamängude aega.
Me ei mänginud küll väga palju, aga natukene iga päev.
Kõige nõudlikum mängija on Ove. Esiteks on ta väga enda eest väljas ja ei lase juhtuda sel, et ma mängin suuremate lastega ja talle aega ei pühenda. Samas ei saa keerukamaid mänge temaga teha ja vähem-keerukates kipub ta teistele lastele kaotama. Kusjuures ta on viieaastase kohta väga taibukas, aga mis teha, 8a Alo ja 12a Iida lihtsalt on tast üle.
Ove lemmikmäng on Qwirkle ja ta on selles üsna hea. Ta ei leia alati optimaalset käiku, aga on sellele võrdlemisi lähedal. Viimasel mängul võitis Iida teda väga napilt, viimase kahe käiguga.
Halli Galli on samuti Ove lemmik, aga suuremad lapsed on selles veidi kiiremad ning varem v hiljem Ove vihastab. Ehkki ta arvutab ja reageerib ise peaaegu sama kiiresti.
Uno meeldib Ovele samuti, aga ka selles on suuremad tast kiiremad.
Sõnamängu (Scrabble-sarnane) mängib Ove suvaliselt, ilma punktideta, ja seega ainult minuga. Asi seega - viiene koostab etteantud klotsidest sõnu.
Kabet mängib Ove vaid minuga ja täitsa hästi. Kabe on minu jaoks arusaamatu mäng: ma ei tea, mis selle strateegia on. Ma olen püüdnud netist lugeda (kabeõpikut mul pole) ja ei ole kuigivõrd targemaks saada. Lisaks on nett täis kabe anglo-ameerika variante ja meil levinud "vene kabe" ei ole inglisekeelses maailmas kuigi popp.
Male on Iidal ja Alol selge vaid käikude tasemel. Nüüd võtsin ette ja õpetasin neile natuke päris elementaarseid asju. Mati tegemine kahe viguriga, kahvlid, karjapoiss. Tundub, et tekkis huvi.
Kaardimänge ei jõudnud me seekord eriti mängida. Muidu on lastel selged podkidnoi / potiknoi / turakas ja valetamine ja vist mõni ladumise variant kah. Bismarcki elemente oleme ka proovinud.
Iida lemmikmäng on aga jätkuvalt Carcassonne. Ta on selles õel ja osav. Alo ei taha seda mängida, sest Iida võidab niikuinii.
Lisaks mängisime titekaid täringumänge ja kindlasti midagi veel.
Kui Iida oli kuuene, siis tema lemmik oli Ussisõnade mäng - ühe vana-aasta-õhtu veetis ta sõbrannaga tundide kaupa Ussisõnu tagudes. Lauamänge on mul veel ja veel, igavust ei ole karta!
Seda haiguste perioodi võib meenutada kui lauamängude aega.
Me ei mänginud küll väga palju, aga natukene iga päev.
Kõige nõudlikum mängija on Ove. Esiteks on ta väga enda eest väljas ja ei lase juhtuda sel, et ma mängin suuremate lastega ja talle aega ei pühenda. Samas ei saa keerukamaid mänge temaga teha ja vähem-keerukates kipub ta teistele lastele kaotama. Kusjuures ta on viieaastase kohta väga taibukas, aga mis teha, 8a Alo ja 12a Iida lihtsalt on tast üle.
Ove lemmikmäng on Qwirkle ja ta on selles üsna hea. Ta ei leia alati optimaalset käiku, aga on sellele võrdlemisi lähedal. Viimasel mängul võitis Iida teda väga napilt, viimase kahe käiguga.
Halli Galli on samuti Ove lemmik, aga suuremad lapsed on selles veidi kiiremad ning varem v hiljem Ove vihastab. Ehkki ta arvutab ja reageerib ise peaaegu sama kiiresti.
Uno meeldib Ovele samuti, aga ka selles on suuremad tast kiiremad.
Sõnamängu (Scrabble-sarnane) mängib Ove suvaliselt, ilma punktideta, ja seega ainult minuga. Asi seega - viiene koostab etteantud klotsidest sõnu.
Kabet mängib Ove vaid minuga ja täitsa hästi. Kabe on minu jaoks arusaamatu mäng: ma ei tea, mis selle strateegia on. Ma olen püüdnud netist lugeda (kabeõpikut mul pole) ja ei ole kuigivõrd targemaks saada. Lisaks on nett täis kabe anglo-ameerika variante ja meil levinud "vene kabe" ei ole inglisekeelses maailmas kuigi popp.
Male on Iidal ja Alol selge vaid käikude tasemel. Nüüd võtsin ette ja õpetasin neile natuke päris elementaarseid asju. Mati tegemine kahe viguriga, kahvlid, karjapoiss. Tundub, et tekkis huvi.
Kaardimänge ei jõudnud me seekord eriti mängida. Muidu on lastel selged podkidnoi / potiknoi / turakas ja valetamine ja vist mõni ladumise variant kah. Bismarcki elemente oleme ka proovinud.
Iida lemmikmäng on aga jätkuvalt Carcassonne. Ta on selles õel ja osav. Alo ei taha seda mängida, sest Iida võidab niikuinii.
Lisaks mängisime titekaid täringumänge ja kindlasti midagi veel.
Kui Iida oli kuuene, siis tema lemmik oli Ussisõnade mäng - ühe vana-aasta-õhtu veetis ta sõbrannaga tundide kaupa Ussisõnu tagudes. Lauamänge on mul veel ja veel, igavust ei ole karta!

Iida, 6. august 2003
0 Comments:
Postita kommentaar
<< Home