Pissivärk ja titemeelsus

Iida KEELDUB potti pissimast. See on järjepidev suhtumine, mitte juhuslik jonn. Ja ta kommenteerib seda heameelega. Iida ei pissi potti! Iida pissib püksi! Pikema uurimise peale väidab ta, et Iida on väike TITA! Ja et Iidale MEELDIB püksi pissida! Miks ta siis seejuures alati nii õnnetu on, kui õnnetus juhtub... ei saa aru :( Tuleb ja seletab, et pissi tuli ja Iida on pähh laps ja püksid on märjad. Me hoiame teda kodus ilma mähkmeta ja veename küll, et tulgu meie juurde juba enne pissimist, aga ei see aita. Niisama potil võib Iida istuda küll ja küll, nii palja pepuga kui riietega, aga sinna midagi teha ta ei taha.

Samas pissitab Iida pidevalt poti peal oma valget karumõmmi. Täna võttis köögist pudrupoti ja pani mõmmi sinna peale!!! Teooria on tal hästi selge, aga selle rakendamine ei õnnestu kuidagi :(

Uuendusena on tal nüüd soov alati oma mähkusse tehtud kaka ise üle vaadata. Pähh :(

- - - - - - - - - - - -
Just see titavärk on kõige jonnakam. Laps saab aru, et suuremaks kasvades peab ta varasematest "mugavustest" loobuma, ja sõdib selle vastu. Ta kuulutab tõesti veendunud, et ta ongi tita: Iida ei ole laps! Iida on väike tita! Iida ei taha olla suur tüdluk!

Ilmselt tuleb meil end kokku võtta ja talle maha müüa mõte, et suur olla on tegelikult hea... Sest tubli laps tahab Iida olla küll, seda kinnitab ta alatihti :)