Iida balletietendus

Me kodu on täis lilli ja küpsiseid. Iida aasta balleti-trenni lõppes etenduse ja välkpeoga.

Sügisest saadik oleme teda iga T ja N tarinud väiksesse majja Hobujaama tänaval. Enamasti läks Iida trenni rõõmuga ja tuli ära heas tujus. Ainus ehmatus tuli kevadel, kui hakati esinemiseks tantsu õppima ja neil alguses suurt välja ei tulnud. Siis lubas õpetaja nad panna titetantsu tantsima ja lutid ka suhu anda. See ähvardus jäi kõigile meelde kui hirmsaim võimalik. Aga tants sai selgeks küll.

Pühap oli siis etendus. Salmes. Ametlikult "Eesti Tantsuagentuuri Kaie Kõrbi Balletistuudio kevadkontsert". (Tegelt ei tea ma ega vist nad isegi, kes ses tantsumaailmas kellega käib; proua Kõrb ise otsustas oma musta pesu maailmale näha tuua just etenduse lõpus; inetu, ausõna.) Lapsi on stuudios hiidpalju ja Iida rühma etendus oli killuke suurest eeskavast.

Aga tantsisid kenasti! Eelkooliealiste tupsude tants on võluv, ikka läheb kellelgi midagi segamini või jääb laps miskit vahtima või istub maha, kui peaks parajasti jalga keerutama. Aga Iida grupp tegi üsna puhtalt, read olid sirged ja kõik olid enam-vähem muusikas ja nukulikult jäigad, nagu pidigi. Nii et tublid!

Kati võttis meie ülesandeks pikk päev Iidale võimalikult pidulikuks teha. Pikk - hommikul proov, lõunal proov ja siis kaks esinemist. Käisime "kõik" vaatamas, Alo ja vanavanemad ka. Õhtul pärast etendust tulime meile ja saime küpsist ja jäätist ja kommi ja mahla ja kingitusi ja kõigil oli Iida üle hea meel ja tüdruk ise oli nii uhke iseenda üle.