Rattaga lasteaeda

Viisin Alo täna rattaga sõime. Jube pusimine oli. Tahaks topelt-uste leiutajale kirve selga lüüa; vedruga uksest on rattaga niigi vilets läbi saada, aga kombinatsioon vedruga topelt-uks + jalgratas + väikelaps on tõeline peavalu. Kokku läks Alo rattaga sõidutamisele nii palju aega, et kiirem oleks ta autoga sõime viia, koju tagasi tulla ja siis rahus rattaga tööle veereda.

(Järele mõeldes. Ainus keeruline hetk ongi see lasteaia uks. Ja see on keeruline, kuna lasteaed on elava liiklusega tänava ääres ja kuna Alo kipub seal üleannetu olema. Eile õhtul tegi ta ise mõlemad välisuksed lahti ja tikkus tänavale, minul olid käed-jalad ratast ja uksi täis.. Ehk, peavalu. Aga küll me ära harjume.)

Iida käib ka rattaga aias - no vähemalt mõnikord. On väga uhke oma kahe-ratta sõidu oskuse üle.