Viimane hetk haiglas

Olen ITK wifis. Kohe saame koju! Titel on ülevaatused tehtud ja paberid korras. Ta on küll alles päevane, aga pole põhjust kauemaks siia jääda.

Keskhaigla on endiselt väga nunnu. Inimesed on armsad, aga professionaalsed. Üks ämmaemand nägi väsinud mind ja tormas mulle kohvi keetma. Kõik rumalad küsimused vastatakse endiselt rõõmsalt ära. Ei, teie laps ei ole ebaloomulikult punane, sinine, unine ega kärnas - nad ongi kõik sellised. Ka nähtused X, Y, Z on normaalsed.

Uuendustena on siin siis Wifi ja kapi peal Senso menüü. Alo sünnist - kolm aastat tagasi - ma seda ei mäleta. Perepalati hind on endine. Kingiks anti päevane Europarki pilet - haiglale paarkümmend krooni kulu, aga jätab tõelise hoolimise mulje.

Laps ise on üsna lepliku moega. Uus maailm on tema jaoks ilmselt liiga kuiv, kare, valge ja külm, aga küll ta harjub. Vehib armsalt oma käpakestega ja kägiseb, kui miskit mureks. Ja muutub nii kiirelt, nii kiirelt: tite nägu ja üldine olemine on päevaga täiesti teiseks läinud. Nüüd on ta nagu, noh, vastsündinu :)