Mardisantide päev

Iida loobus - üsna viimasel hetkel - ise marti jooksmast.
Nii sitsisime kodus ja ootasime teisi.

Tulidki.
Kõigepealt ühed päris-võõrad ja väga mardipärased mardid.
Siis kahed naabrid-tuttavad.
Kõigil näod kriimud peas, vanad kossud seljas, laulud ja mõistatused ja head soovid suul.
Ja kotid käes.
Nagu päris.
Tore!