Mängib keelega

Iidal on tekkinud kummaline laulev intonatsioon, kus sõna lõpus tekib teine rõhk ja hääletoon tõuseb: see on tolmu-ime-JAA! Iida tahab VAA-da-TAA! Keele õppimine on tema jaoks samasugune mäng nagu iga teinegi: proovime niipidi ja naapidi, vaatame tulemust, jälgime teiste reaktsioone ja - mis põhiline - NAUDIME mängu/õppimist ennast, mitte ainult tulemust.

Iida tuletab hoogsalt sõnu. Eile: "käed on kotletised".

Eesti keele reeglipäratus paistab lapse kõnes kenasti välja. "Onu sõidab ära punasega autoga."

Eile ütles Iida emme toataimede kohta väga rõhutatud häälega: OI kui ilusad LILLED! Nagu epateeriv vanadaam.