Harjumuste allikad

Kellelt Iida oma head ja halvad harjumused saanud on?

- õhtul kaua üleval olemine - minult. Iida võitleb pealetuleva une ja magama saatvate pereliikmete vastu kõikide vahenditega. Kui õhtu saabub, siis käib laps meid veenmas "Iida ei lähe veel magama!!!" ammu enne seda, kui tuduaeg kätte jõuab. Vihjed lähenevale unele - pidzhaama väljatoomine, hambapesu jne - võetakse vastu jonni ja pahameelega. Voodissemineku eel leiutatakse kõikvõimalikke ettekäändeid veel üleval olla, neist kõige vastikum on "kaka tuleb!". Standardne mõttevahetus on "Iida tahab veel mängida." - "No mängi siis natuke veel." - "Ei mängi! Palju mängid!" (mängimise asemel võib muidugi olla suvaline muu tegevus.) Kõige parem tuju ja kõige rohkem energiat on just vastu ööd - laps võiks siis lõputult joosta, hüpata ja mürada. Meie muidugi proovime ta "ära müratada" võimalikult vara ja hiljem tegeleda rahulikumate asjadega, aga ega see alati ei õnnestu. Isegi pärast voodisse minekut võib kuluda ligi tunnikene, enne kui Iida päriselt uinub. Näib, nagu PÜÜAKS laps täiest jõust MITTE magama minna. Ning - just selline olen ka mina.

- hommikul kaua magamine - samuti minult. Ma võin hommikuti magada praktiliselt ükskõik kui kaua, poolde päeva - Iida samuti. Ma ei kuule hommikul kella, Kati ärkamist ega maavärinat - ega Iidagi. Ka Iida voodi kõrvale võib siis meeskoori laulma panna, ta ei kuule ega kõssagi. Kui Kaidi ja Kenneth hommikul meile tulevad, siis magab Iida enamasti täiega edasi, teine samas toas mängiv-põristav-kilkav jõnglane ei loksuta teda kuidagi.

- perfektsus koristamisel - Katilt. Ma arvan tõesti, et teist nii korras väikese lapsega kodu kui meil Eestis ei leidu. (See käib vedelevate asjade kohta, tolmu imeme & põrandat peseme me pigem harvemini kui keskmine). Suur osa on selles kindlasti Katil, aga ka Iida on tubli. Õhtul käib ta toa üle ja kogub kõik asjad kokku ja paneb need ÕIGE koha peale. Nukukäru magab just selles nurgas, mänguloomad tolles kapis ja puzzletükid tuleb panna just sellesse karpi. Jne.

- puhtusearmastus - Katilt? Plekid on Iida jaoks tragöödia. Suvel oli mure, et laps ei saanud muru peal paljajalu käia - rohulibled hakkasid jalgade külge ning Iida jooksis nuttes meie juurde, et "lallu must! lallu must!". Kati tunded igat sorti mustuse vastu on minu arvates üsna sarnased.

- komme hilja õhtuti süüa - mis seal salata, minult. Söömine on vist viis maandada stressi, mida magamaminemise vastik kohustus meis mõlemas tekitab.

- ujedus - ei tea, kellelt? Iida on seltskonnas aravõitu. Ei torma teiste lastega mängima, füüsilist kontakti suisa väldib. Või on see "viga" kasvatuses ja väheses kontaktis teiste lastega? Nagu ei tohiks....

- numbrilembus - mõlemalt? Kati issi on paberitega matemaatik ja mina paberitega astronoom, ning Iida on hirmus väikesest peast numbreid tundnud. Mingit erilist pingutust me selleks pole teinud (me üldse ei arva, et laps peaks varasest east saadik lugema või arvutama), numbrid & tähed on ise mänguasjade pealt ja sõrmede-varvaste kokkulugemisest külge hakanud.

- nohiklus? MÕLEMALT!!! Iida võib võtta miski suvalise asja - või suure hulga samasuguseid asju - niidirullid, pliiatsid, puzzletükid, valguslaigud seinal.. - ja nendega lihtsalt tegeleda. Pikalt, igatahes pikemalt, kui keegi lapselt oodata oskaks. Ja meie? Nii Kati kui mina võime oma nurka maha istuda ja nädal aega mingi pisiasja kallal nikerdada.

Kokkuvõtteks: Oleme asotsiaalsed nohik-intellektuaalid, kõik me kolm. Lootsime, et laps saab meil vähem geeky kui me ise, aga vist ei tulnud välja. Kui mul antaks valida, et kas Iida võidaks kooliajal olümpiaade või käiks presidendilossis pidudel, siis ma eelistaksin teist varianti. Loodame, et see on mul siis ka meeles, kui aeg niikaugele jõuab :)