Kolm kutsut

Käisime Iidaga eile õhtul Oti ja Merle pool külas. Lisaks inimestele oli seal kaks taksikoera, üks neist alles neljakuune kutsikas. Kutsikas ei läbenud kuidagi varjata oma sümpaatiat küllatulnud inimhakatise vastu ja kippus Iidat kogu aeg limpsima. Plikale see aga ei meeldinud. Ta tõmbus koerast eemale, tõrjus teda ja vahepeal suisa töinas. Pererahvas püüdis oma puhtatõulist ohjeldada, aga aeg-ajalt sai see ikka Iidale liiga lähedale, mispeale tüdruk tuli mulle kurtma, et "kätu on määg" ja "ei taha kutsut". Koduteel seletas ka, et "kutsud ehmatasid Iidat natuke".

Öösel ärkas laps siis üles nutuga ja seletas läbi une, et "ei, kutsu, ei". "Kas laps näeb unenägusid" teema võib sellega vist positiivselt tõestatuks lugeda.

Hommikul küsisin üle, et mida unes nägid. Iida seletas, et olid kutsud, kolm kutsut: pruun, must, kollane ja sinine.