Nädalavahetuse-täis puhkust

Mitu päeva ei ole midagi kirjutanud. Me ise olime Katiga nädalavahetusel Ida-Virumaal matkaklubi kokkutulekul - see tähendab kahte päeva metsas & lumes sumpamist. Iida mõnules kodus vanaema Tiiu ja vanaisa Mati seltskonnas. Usun, et hea oli nii temal kui meil. Laps peab aeg-ajalt oma vanematest puhata ka saama, eks? :)

Vahepeal on palju paremaks läinud Iida magamapanek. See juhtub endiselt väga hilja, aga vähemalt ilma suuremate kärade ja protestide ja jonnimiseta. Kavaldab ta muidugi nii kuidas oskab, näiteks palve peale voodisse minna läheb ta voodisse... KOLM KORDA JÄRJEST. Emmele-issile ju meeldib, et Iida läheb voodisse? Seega meeldib neile ju ka see, et Iida tuleb tagasi ja läheb uuesti voodisse? Särav, aga natuke kõver naeratus tõestab, et ta laps saab oma kavalast "venitame veel natuke ja vaatame, kui kaua vanemad vastu peavad" trikist suurepäraselt aru. Ja siis tuleb voodis veel tunnikese üleval vedeleda. Kuidas saab padu-unine laps voodis pikali olles mitte magama jääda - meie ei taipa, aga no saab.