KUMU-s ja Kõrvemaal

Iida käis uues Kunstimuuseumis. Emme ja vanaema Tiiu ja vanaisaga. Mina sinna ei jõudnud - olin Kõrvemaal suusatamas.

Iidale meeldis kunstimuuseum väga. Nagu varasemast teada, on ta meil suur arhitektuuri-huviline ja kujutavast kunstist eriti ei hooli, ehk siis: Iida päev KUMU-s tähendas TREPPE mööda jooksmist. Ka Katil jäi tutvus eesti maalikunstiga korralikult uuendamata, sest ta pidi kantseldama kogu aeg mõne uue trepi suunas sööstvat lapsukest.

Perekonna KUMU-mulje võib kokku võtta kahte lausesse: "meie kunst on ikka täitsa ilus", "aga kohvikud on meil väikesed". Õige kah, mis sa ikka kohvitad, vahi parem pilte!

Ja mina sõitsin Kõrvemaal 23 km ringi.. ma parem ei ütle, kui pika ajaga, aga ikkagi ;)

(lisaks: proovisin KUMU veebist järele vaadata, et kas seal on eesti või Eesti kunst. Aga kumu.ee on alles "open soon". Ja KUMU-teemalises meedias on eesti ja Eesti umbes pooleks. Köler on sees, seega vist eesti?)

Kolm nädalat hiljem: Iida tuli Tartust ja nägi põrandal KUMU-palli ja kommenteeris: See on KUMU-pall! Selle sai kunstimuuseumist! Seal oli lepatriinu ka! Nii et see käik jäi talle ilmselt hästi meelde :)

Ära sega!!!

Issi palun ära sega Iidat. Iidat ei tohi segada! oli lapse tänane vastus meie tudule-minemise ettepanekule. Kellelt selline lausejupp õpitud on - eks ikka meilt: emme teeb tööd.. emmet ei tohi segada! issi loeb ajalehte... issit ei tohi segada!

Üks mu töökaaslane ütleb, et oma lastega ringi käies tasub meeles pidada, et just nemad valivad sulle tulevikus vanadekodu...

Auh, kutsu!

Iida proovis täna küllatulnud kolmekuuse koerahakatisega suhelda. Kummardus tema juurde ja ütles "auh, kutsu!". (Koerad meeldivad talle väga, "auh" oli Iida kõige esimene sõna üldse.) Kutsu midagi vastu ei öelnud, vahtis häbelikult. Enne püüdis Iida arglikku kutsikat julgustada ja teatas talle mitu korda rahustavalt "ära muretse, kutsu". Huvitav, kas ta ütles ERR tähe tõesti välja või kujutan ma seda lihtsalt ette?

Ära sega!

Täna teatas laps magamamineku-jutu peale konkreetselt:
Iidat ei tohi segada. Issi palun ära sega Iidat!!!

Kõik, mis lapsele teed või ütled, tuleb hiljem endale tagasi.

Üks mu töökaaslane ütleb selle kohta, et "käituge oma lastega hästi - sest just nemad valivad teile vanadekodu".

Humer

Vahepeal läks Iidale Humeri (nohu lahtistav meresoolalahus) ninnapanek suht libedalt, aga enam ei ole ta sellega mitte mingil juhul nõus. Mis teha - tuleb kasutada vägivalda. Iida pikali, üks meist hoiab käsi-pead kinni, teine pritsib humerit ninasõõrmetesse. Laps lõugab ja punnib vastu. Jube. Ei tahaks nii, a mis teha, on vaja.

Õnneks saab protestist üle paari sekundit pärast protseduuri. Meie palume vabandust ja ütleme, et nüüd hakkab nohuga parem. Iida tunnistab, et ta nuttis jah natuke, aga et nüüd on parem hingata küll. Ja siis võtab Iida Humeri-pudelil karistuseks korgi (või õigemini pritsi, nozzle) küljest ära. Nii jäämegi sõpradeks ka pärast sellist jõu kasutamist.

Käte kinnihoidmiseks on kõige mugavam nad lapse rinnale risti panna, siis saab mõlemad ühe oma käega kinni vajutada :)

Nohumoss

Kõige töötavam nohuravim on Sudafed. Magus punane siirup, mida lapsed saavad lahjendatud kujul - morsina. Ka Iida on pärast pikka veenmist uskuma jäänud, et see "nohumoss" on hea ja seda tasub juua.

Täna proovisin lapsele lõunaks Sudafedi asemel tavalist õunamahla anda... ja oh sa issand, milline kära sellest tuli. Iida tahab nohumossi! See moss (õunamahl) on pähh! Issi paneb selle ära külmkappi! PÖÄÄÄÄ!!!!!!!

Mis teha! Õunamahl külmkappi, lapsele jõhvikajooki. See oli roosat värvi ja seega sobis.

Kati kuulis teisest toast ja küsis pärast, et millega ma last lõunasöögi ajal ahistasin, et too niimoodi haledalt nuttis. Ma siis tunnistasin ausalt üles, et laps pole milleski süüdi, mina ise tegin lolli vea ja püüdsin talle alatult õunamahla sisse joota. Nojah, nädala aja eest oli see tal veel lemmikjook...

Millega mängime?

- Istusin arvuti taga. Iida tassis mulle kokku erinevaid kindaid - enda ja emme omi - ja palus, et ma neid talle kätte paneksin. Sai kinda(d) kätte, läks ja võttis ära, tõi uue(d). Nii pool tundi. Või kauem. Järjest. Midagi muud vahepeal ei teinud. Lihtsalt tõi kindaid ja lasi kätte panna ja võttis käest ära.

- Lemmik-mänguasjad on praegu minu Nepaalist toodud kaelakeed ja käevõrud (odav tiibeti harjuskite pudipadi, mitte mingi kallis kunstiväärtusega värk). Paneb kotti, võtab kotist välja, lahti-kinni ...

- Iida on ilmses sõltuvuses Kati Bosnia rattavideost.

Emmel pole mõmmit

Iida uus lemmiklaul on "emmel pole enam mõmmit".
Selle sõnu teame me kõik veidi teise nime all:

Kas teist keegi aru sai,
kuhu Kati karu sai?

Vist on karu salamahti
teinud lihtsalt ukse lahti,
vist on keset mängukära
karu läinud lihtsalt ära.

Paistab nii, et liiga vähe
tuli karu Katil pähe,
paistab nii, et haruharva
paitas Kati karu karva.

Kati ilma karuta
on justkui ilma aruta.

Rattavideod

Iida uus lemmikfilm on Kati suvise Bosnia mägi/ratta/matka video. Kati on sellest teinud muusikali, kus onud-tädid ronivad-väntavad Marju Kuudi imeilusate laulude saatel. Iida vaatab ja jookseb teleka ees ringiratast - tema arusaam tantsimisest. Kui kaua pole näinud, siis palub ise "tahad onud sõidavad jalglattaga". Kui laps kurvas tujus, siis need paar videolõiku ajavad jonni minema ja toovad päikese jälle välja.

Iida ja vist ka teised lapsed, keda olen näinud, jooksevad ringiratast alati kellaosutile vastupidises suunas. MIKS?

Liumägi ver 2

No ikka on nohu. Tüütu. Ei läinud üle midagi...

Tegin Iidale teise tuppa uue, suurema liumäe. Panin suure pooleteise-inimese-madratsi voodi najale. Lapsele meeldis. Pmst on see tuba peaaegu tühi ja me peaaaegu ei kasuta seda, sinna võiks 30 m2 peale piraka laste tegevuskeskuse ehitada? :) Kiiged, trepid, väike tubane liivkast...

Värvipliiatsid

Iida avastas, et värvipliiatseid saab hoida ka mujal kui karbis. Näiteks on targad vanemad ostnud sellise lapsetooli, milles on hulk täpselt pliiatsisuuruseid auke. Ja miks peaks pissipott seisma enamiku ajast täiesti tühjalt ja kasutult? Tehku tööd ja sisaldagu midagi!!!

NOHU :(

Iidal on kole nohu. Täitsa kurb kohe, iga minuti tagant tuleb laps ja nutab "nohu on... nohu on!". Ta pühib ise küll paberiga nina, aga puhtaks saamiseks peame ikka meie aitama.

Õhtuks on nohu peaaegu et järele andnud. Kas lapsed paranevad kiiremini kui täiskasvanud? Normaalsel päris-inimesel oleks nii intensiivse tatijooksu peale vähemalt nädal aega üsna vastik olemine...

EKSTRAINFO VANAEMA MAIMULE

IIDA NÄIDISMENÜÜ laupäeval, 4. veebruaril

Hommikusöök - kell 12:30 - moos vähese pudruga
Lõunasöök - ununes ära ää
Õhtuoode - kell 15:00 kuni 18:10 - üks õun (Poola päritolu, pestitsiididega)
Õhtusöök - kell 19:00 kuni 01:30 - kõik, mida Iida veini degusteerivate külaliste käest ise kätte sai: juust, mandariin, mitmesugused saiatooted.
Öönapsiks - pool tassi sooja piima.

Nädalavahetus

Rahulik nädalavahetus. Laupäeval Kadriorus kelgutamas. Külm oli, väljas saime olla ainult pool tundi.

Õhtul käis meil kümmekond veinimaiast külalist. Iida sai magama alles öösel kell kaks :( ja ärkas kell 8.30 - kartsin, et ta on terve pühapäeva padu-unine ja viril. Ja meie pidime Hapsallu minu täditütre sünnale minema. Aga kõik läks hästi - Iida magas nii sinna- kui tagasitee ning oli sünnipäeval ärgas ja adekvaatne. Hommikul käisime Stockmanni kohvikus pannkooke söömas ja trepiga sõitmas. Õhtul ära tulles vahtisime taevas Kuud ja tähti. Kuidas seletada lapsele, et kirjatäht ja taevatäht ja viisnurkne-täht on sama sõna, aga erinevad asjad?

Liumägi

Koostasin Iidale madratsist ja patjadest liumäe.

Järgmisel hommikul oli raske last sööma saada - pudru mämmimise asemel tahtis Iida liumäele lõbutsema minna.

Eklektika. Maalid ja skulptuurid ja metalltrepp

Käisime lapsega kunstinäituse avamisel - reklaami tsiteerides "August Künnapu tuliuue loomingu näitus "Eklektika. Maalid ja skulptuurid" Artdepoo galeriis. Kogend näitusekülastaja Iida leidis kärmelt üles metalltrepi, mis on Eesti uute galeriide sisekujunduse vältimatu element, ja ronis enamiku õhtust selle peal üles-alla. Kunstihuviliste veinitopsikud küll veidi segasid, aga vähemalt oli lapsel tegevust. Minul muidugi kah - trepp oli väga järsk ja last tuli julgestada, et ta alla kukkudes kaela ei murraks. Füüsilist koormust saime me igatahes mõlemad. Tundub, et meie lapsest saab kultuurikauge inimene, tõenäoliselt sportlane.

Taiestest meeldis Iidale kõige rohkem "kass vaatab peeglisse". See esines nii maali- kui skulptuuri-vormis ja Iida seletas õhtul kenasti ära, et sama kiisu oli nii pildi peal kui "päriselt".

Künnapu kodukas on http://www.hot.ee/kustasmustas, aga uute maalide pilte tal seal veel ei ole.

Veel harjumusi...

Iida nokib nina. Kellelt? Ilmselt minult. Lisaks on ta paar korda "kulat" öelnud, saamata küll aru, mis see on. See ei ole minult, ausalt :) Huvitav, mida ebaesteetilist ja ebamoraalselt me veel teeme? Igatahes tuleb ennast rohkem kontrollima hakata...

Iida ei söö hommikust. Vähemalt mitte meeleldi. Nagu mina. Miks peaks kohe hommikul sööma? Keha alles magab, toidu maitset ei tunda, ja üldse on pärast ärkamist palju muud huvitavat teha. Sööma peaks hiljem, näiteks magamaminemise asemel...

Armastab õunu. Katilt.