Triibuhirm

Iida kardab triipe ja triibulisi asju. Kuidas tal selline abstraktne hirm on tekkinud - ei tea, aga on. Näitab koju tulles köögiuksele, mille püstised paneelid tõesti triipe moodustavad, ja kurdab "tiibud on! tiibud on! ei taha tiibud!' Õhtul joonistab õuelatern seinale valgustriipe - jälle häda! Ööseks tulebki kerge tuli põlema jätta, et laps ei kardaks. Õnneks ei ole see veel laienenud meie kaltsuvaipadele ja triibulistele sukkadele, aga mine tea, millal seegi tuleb.

Esimene fotosessioon

Iida sai täna oma esimese teadliku digifoto-kogemuse. Alguses tegime koos pilte. Siis vaatasime neid värskeid pilte nii fotokast kui arvutist. Vahelduseks klõpsisin iseennast kah, et Iida saaks aru, et foto võib olla ka millest muust peale tema :) Lõpuks vaatasime arvutist nädalavahetuse maalkäimise pilte kah.

Iidale meeldisid nii pildistamine kui vaatamine. Pildistamise ajal teeb ta naljakat "kirtsninni" nägu - tõmbab silmad kissi ja moodustab ninaga midagi kärsataolist -, vaadates loeb inimesi ja nende tegevusi üles: Emme, Iida, vanaema, onu Rein, vanaisa kaevab siin...

Kõik sai alguse üldse sellest, et ma tahtsin pildile saada seda, kuidas meil on toas korraga kolm kollast pissipotti ja Iida laob neid üksteise kõrvale kõrvuti :)

Palun

Võlusõna "PALUN" on Iidal nüüd selge. Selle kasutamine paneb vanemad heldima ja nad teevad kohe kõike, mida laps vajab. Issi palun tule siia! Issi palun aita! Issi palun mine ära! Issi palun ole siin! Issi palun mine kaugemale! (kui Iidale tundub, et ma kavatsen tema tegevust kuidagi ohustada, näiteks tal midagi käest ära võtta). Oeh. Kui "Iida tahab" konstruktsiooni oli veel üsna kerge ignoreerida või ümber lükata, siis viisaka palvega ei ole enam midagi peale hakata. Nagu meid hoiatati: elu on palju kergem, kui laps veel EI räägi.

Tähelepanu - pissi tuleb!

Meie tark titt on aru saanud, et maagiline vormel "pissi tuleb" paneb vanemad tuulekiirul tema suunas tormama. Seega - kui Iida arvab, et talle ei pöörata piisavalt tähelepanu, siis hõiskab ta rõõmsalt "piss...!" ja naudib järgnevat sebimist. Täna õhtuks jõudis ta selleni, et jooksis õnnelikult mööda kodu ringi ja lalises lakkamatult "pissi tuleb - pissi tuleb - pissi tuleb - pissi tuleb - pissi tuleb - pissi tuleb ..."

Pahupool on see, et meiegi õpime ja ega me teda enam alati ei usu ka. Päris ja vale-häda vahel tegemiseks tuleb soovitada Iidal poti peale minna - reaktsioon sellele on enamasti adekvaatne, ehk siis "ei taha" või "tahan". Aga ei jõua ju lapsel kogu aeg sabas käia ja iga tema nalja peale potti pakkuda! Nii juhtubki, et kui päris asjaks läheb, ei jõua me piisavalt kiiresti reageerida ja osa hädast tuleb ikka püksi.

Sodipodi

Iidale meeldib väga seina pealt sodipodi ära puhastada. See on lihtne. Kõigepealt tuleb sodipodi seintele tekitada - näiteks hooletusse jäetud pliiatsi abil. Teiseks tuleb köögist shvamm (Iida keeles "mõmm") pihta panna - see on kõige raskem, kuna shvammi valvab emme, kes üldse ei hooli meie kodu seinte puhtusest. Kolmandaks tuleb shvamm märjaks teha. Neljandaks sodipodi sellega hõõruda, kuni see tapeedil ühtlaselt laiali läheb.

Tulemusena on meie elutoa pastelsed seinad täis lahedaid impressionistlikke värvilaigukesi. Väga lastepärane! Oleme nii õnnelikud, et meil on selline korralik ja puhtust armastav laps!

Sodipodi on veel igal pool - radiaatorivõrel on korrapäraselt veetud rohelised kriipsukesed, muidu igavalt pruun antiikmööbel on illustreeritud lõbusate punaste rõngastega ja enamik mänguklotse on saanud silmad pähe. Iida on oma kunsti üle uhke ning ta näitab seda tihti meilegi, osutades käega mõnele oma teosele ja teatades uhkelt: SODIPODI!!!

Pesulemb

Iida on täitsa pesulemb. Ta oskab üsna hästi...

• Käsi pesta. Paneb käed ükshaaval või korraga kraani alla ja nühib mustad kohad puhtaks. Seepi ma talle veel ei usalda.
• Kikusid pesta. Aga selleks peab keegi teine ise samuti pesema, see innustab. Hambapastaga pole ta veel tutvust teinud.
• Vannis igatmoodi sulistada.
• Dushiga vehkida, nii et vannituba ujub.
  
• Käterätiga käsi ja nägu kuivatada. Täiesti kuivaks saab :)
• Pesu pesta. Emme paneb pesu masinasse ja teeb muud eeltööd, Iida vajutab pesumasina nuppu ja pesu saabki puhtaks!

Üldse ei meeldi Iidale pea pesemine ja ta kisab selle ajal nagu ratta peal. Viimasel ajal oleme me sellest tegevusest enam-vähem loobunud. Nüüd saame aru, kust tuleb sõna "peapesu" :)

Loogikapomm jonni vastu

Kui Iida tahab, et ma teeksin midagi, siis esitab ta seda oma tüütus nõudva-kõneviisi vormis: issi tõuseb püsti! Mida sellise enesekindla ebaviisakuse peale teha? Praegu aitab kavalus, mis põhineb Iida kombel kõigele hoogsalt vastu vaielda. Tuleb teda ennast ahvides talle midagi sama kindlalt vastu väita ja tema varsti on Iidal meelest läinud, mida ta siis tegelikult tahab.

Iida: Issi tõuseb püsti!
Mina: Iida läheb voodisse!
Iida: Ei taha Iida läheb voodisse!
Mina: Ei taha issi tõuseb püsti!
Iida: Issi tõuseb püsti! (veel mäletab)
Mina: Iida läheb voodisse!
Iida: Ei taha Iida läheb voodisse!
Mina: Issi tõuseb püsti!
Iida: Ei taha issi tõuseb püsti! (korras!)
Mina: Okei, saad oma tahtmise, eks ma siis istun edasi.
Iida: ee... mõmm? (midagi läks nüüd nihu, aga mis?)

Varsti hakkab ta sellest pettusest läbi nägema, aga praegu töötab päris hästi :)

Iida lemmikud

Iida lemmik-laul on Genialistide "ei skooli". "Mulle tundub, et täna ma ei skooli, ei skooli, ei skooli"...

Iida lemmik-söök on kurk. Või viiner.

Iida lemmik-nali on "pata-pata". Ta teeb seda ainult väga heas tujus olles. Pata-pata käib nii, et Iida käib põlvede peal põrandal, seletab aktiivselt "pata-pata, pata-pata" ja vaatab kuulajatele itsitades otsa. See jutt ei tähenda mitte midagi ja Iida lihtsalt naudib segadust, mida tema käitumine inimestes tekitab.

Riidekapi töö

Kati sorteeris täna oma riideid - võttis riidekapist välja, proovis selga ja pani tagasi. Iida tõstis samal ajal oma riided oma kapist välja, proovis selga ja pärast pani osad tagasi.

Jääkaru täpiline, pingviin ruuduline

Iida sai kingiks raamatu, kus on sees loomamosaiigid, igal lehel üks. Mosaiigi tükkide teisel poolel on muster, igaühel erinev - jääkarul mummud, pingviinil rohelised ruudud, hülgel kolmnurgad. Miskipärast soovib Iida, et mosaiigid oleks raamatusse pandud tagurpidi, nii et paistma jääb just mustriga pool. Võtab raamatu ja tuleb ütleb "täpiline tahab", mispeale kohaolev lapsevanem peab siis puzzle tagurpidi kokku panema. Iida ise aitab sellega, et jaotab segiaetud tükid eri mustrite kaupa hunnikusse.

0 11 12 13

Iida on selgeks saanud numbri "null". Kuidas ta seda O-tähest eristab, ei tea, aga eristab. Nulli sisust ehk asjade puudumisest ta ilmselt veel ei jaga, nii et puhtalt mehhaaniline teadmine.

Ka hakkavad tal tulema numbrid 11, 12, 13. Muidugi mitte veatult, aga ikkagi. Eile luges 12 puzzle-tükki ilusti kolmeteistkümeneks kokku.

Ruttu tuttu?

Magama saamisega on Iidal endiselt raskusi. Sestap ostis Kati meile uue unejuttude lugemise raamatu. "Ruttu tuttu" ehk eesti "Isside unelood", pikad ja lihtsasti loetavad.

Proovisin siis. Aga midagi on nende lugudega valesti, sest Iidale mõjus lugemine hoopis äratavalt! Kolme jutu jooksul sai suht unisest & virilast lapsukesest ärgas, lõbus ja aktiivne tütarlaps. Kommenteeris elavalt lugude sisu ja tegi vahemärkusi: Iidal on ka öösärk! Iida ka sikutab kõvasti! Praegu on pime, päeval on valge väljas! (öö- ja päevasärgi loo peale). Pärast kolmandat lugu nõudis Iida end süles põrandale ja oli seepeale üleval kella kolmeni öösel...