Iida Alo Ove

Alo rattaring

Käisin Alo ja sõber T-ga rattaga sõitmas.
Fahle maja - Järvevana tee - Järve mets - Filtri tee - Fahle.
13 km, koos müramis-pausidega ligi 2 tundi.

https://www.endomondo.com/workouts/493576384/7768241

Alo sõidab üsna hästi. Kui mõnest mäest üles ei saa, siis pasundab tigedalt, aga muidu pole häda.

Loodusmuuseumis

Iida läks sõpsi sünnale, Kati ostlema, jäin poistega üksi. Mida teha? Võtaks lihtsalt õuemineku asemel miskit harivamat ette?

Laadisin põnnid trammile ja sõidutasin Paksu Margareeta juurde.
Ja sealt - loodusmuuseumisse!

Muuseumis oli "öiste tiivuliste" näitus. Ühes saalis kakud, teises - ööliblikad. Väga hästi tehtud - huvitav ja hästi kujundatud. Nii kakke kui liblikaid oli parajalt palju, jutt nende juures oli nii lastele kui mulle põnev. Näiteks keel-pikalt-suust-väljas liblikas. (Võrdluseks - inimene võiks istuda ise ühes toas, söök & taldrik teises toas.) Või kaku pehme, udusuline pepu. Pildil kuulavad poisid kakkude häälitsusi.

Lisaks tiivulistele käisime ülakorrustel - maailma loodus, Eesti loodus. Pime "interaktiivne" tuba meeldis lastele kah väga.

Loodusmuuseum on tore, parajalt pisike, huvitav. Minge kah!

Pariisi muljeid

K & I saabusid õhtul Pariisist. Iida oli saanud KUUS uut kustukummi + veel paar kinkideks, söönud SUŠIT, ja JÄÄTIST, ja NUTELLA PANNKOOKI, ja saanud kosmeetikakoti + üht-teist sinna sisse, nii et olnud olnud supper hea reis.
Pariisi kustukumm - mõtelge!
Ostlemine ja õgimine ftw!

Kass 1

Kass saab nädala pärast aastaseks.

Läheb paksuks!!!! Toakassi värk noh, kodust väljas ei käi. Ehkki meil on talle jooksuruumi suht palju. Kass käib "pööningul" ja peab seda enda omaks; kui ma eile sinna Jupiteri pildistama läksin, vaatas mulle vastu üpris nördind kiskja, et misasja ma siin tungn tema privaatruumi.

Kati koostas kassile teaduspõhise toitumiskava. Pmst on see dieet. Kass nüüd käib ja veenab kõiki, et teda peetakse täiesti näljas. Jummala veenvalt veenab; isegi kõvade südametega inimestelt saab aeg-ajalt lisapalukesi.

Kui süüa ei anta, läheb võtab ise. Ühel päeval oli kappi tunginud, oma krõbina-paki kätte saanud, selle voodi alla tassinud ja nahka pannud. Me tükk aega imestasime - oli pakk, enam pole... kuniks voodialuse koristus kõik selgeks tegi.

Jookseb-mürab endiselt, aga vähem kui nooremana.

On jube nunnu!

Kaalub ligi viis kilo.

Ajab asju kappidelt alla. Üks me keraamilistest kruusidest vedeleb kildudena kööginurgas juba kolmat päeva.

Katil sai villand sest, et kass ta riidekaste tükkideks kraabib, ja käis tõi kassile kratsimispuu. Kass kratsib kah. Aga ei unusta ka kaste ega pehmet mööblit.

Untsus kassipilte



Käisime Sõrves kassi tuulutamas.

Tähevaatlus


Tahtsime Aloga minna hr Välliku tähevaatlusele, aga jäime hiljaks.
Vahtisime siis ise. Valgusreostus on Linnahalli katusel ränk, aga üht-teist siiski paistab. Näiteks Plejaadid. Ja Hüaadid. Ja Orion - tähtkuju ise, vöö, mõõk. Lisaks Põhjanael ja "tavalised" tähtkujud.

Kõrgel taevas säras Jupiter. Mina nägin selle kuid, aga Alo ei osanud vaadata.Tegin talle siis hiljem kodus foto. Ja täna uuesti, et näeks, et kuud tõesti liiguvad. Huvitaval kombel olid eilsed ja tänased kuud erinevad - eile paistsid Kallisto & Europa, täna Ganymede(s) ja Io.

Alo uuris kodus pikalt Jupiteri kuude liikumist, luges taeva-atlast ja esitas küsimusi nagu "mis on hajusparv?" Kõige elevamaks ajas teda aga 20. märtsi päikesevarjutus. Vaadake kah!

 (Astrofoto makro-objektiiviga on tüütu nikerdamine, ärge palun proovige. No ei saa lõpmatuse fookust kätte...)

See-eest olen rõõmus binokli statiivikinnituse üle. Lihtne ja odav vidin, aga teeb taeva vahtimise palju lihtsamaks. Eriti lapsega. Otsin ise objekti üles, fikseerin ära ja lasen lapsel vaadata.

Taevaatlas: http://www.apollo.ee/eesti-taevaatlas.html
Jupiteri kuude liikumise animaator: http://www.shallowsky.com/jupiter/
T Tuvikese artikkel noist kuist: http://www.horisont.ee/node/1262
Binokli kinnitus: http://www.bhphotovideo.com/c/product/823282-REG/BARSKA_AF10546_Binocular_Tripod_Adaptor.html


Veerandi lõpp

Mina: "Alo, kas said õpetaja käest veerandi lõpu puhul kiita ka?"
Alo: "No ei. Ta ju ei jaksaks kõik kolmekümmet õpilast ära kiita."
Mina: "Aga no ehk võiks kiita vaid tublisid ja vähem-tublisid hoopis laita?"
Alo: "Vahet poleks ju. Klassis on lihtsalt nii palju õpilasi, et õps ei jaksaks kõikidega eraldi rääkida."

Esimene klass.
Veerandi lõpp VÕIKS olla nii lapse kui "õpsi" jaoks tähtis sündmus.

Võtab nukraks, mis?

Ove loendab

Läksime Rakvere lossi trepist üles.
"Huvitav, kuipalju siin astmeid võiks olla," mõtiskles keegi.

Jõudsime üles.
"95!" hõiskas Ove.

Alla minnes kontrollisin üle. Nii oligi, pluss-miinus mõni. Ja kuna ka alla minnes loendas laps astmeid - tõsi, jupikaupa -, siis tuleb uskuda, et tõesti loendabki.

Noored Eesti Hääled

"Plää - plää - plää - plää - plää - plää!" hõiskab Alo.
Täiesti õiges helistikus ja puha.
"Pang - ämber - parrukas!" lisab Iida.

Lapsed interpreteerivad värskemat eesti (Eesti) muusikat.
(Plaadil on vist veidi teine variant kui https://www.youtube.com/watch?v=DQXGa4WbLI8.)

Rakvere päev

Üks Alo rühmalaps kolis Rakvere kanti.
Kutsus külla.
Pühapäeval siis käisimegi.
Lapsi oli kokku viis. Meie poisid + kolm kohalikku. Ilm soe ja mõnus.

Olemine maal on ikka täiesti teist moodi. Lähed õue, taod põllu peal jalgpalli, lennutad lohet. Sain minagi naha korralikult märjaks. Sõime õues, grill ja värk. Ilus ilm ja värske õhk ftw! Pärast väikest puhkust toas lasime poisid lossivaremetesse jooksma ja turnima. Ja lõpuks viisime porised jõmpsikad spaasse mulistama.

Hea, et on sõbrad!

Pojad ja tütred

Käisin poistega Politsepargis. Rampidel oli (koos meie omadega) 7-8 last, kes kõik tegid sisuliselt trenni. Kes tõuksiga, kes jalgrattaga, väiksemat püüdsid niisama üles joosta - seegi on korralik harjutus ja julguse proov. Kiivrid peas, emmed või issi (mina) kõrval julgustamas.

KÕIK olid poisid. Mitte ühtegi plikat.

Et siis, kallid lapsevanemad lapsevanemad.
Tütreid pole vaja julgeks treenida?
Las koovad ja tikivad kodus?

Filmiõhtu - Kariibi mere piraadid III

TV3 laseb pühapäevaõhtuti Kariibi mere piraate. Tänane osa algas 20:30 ja lõppes... 23:55. Kolm-pool-tundi kõrilõikamist, merelahinguid, veealuseid koletisi, reetmist ja võluasjandust. Eelmise pühaba filmi kuulutas Iida "õudsaimaks, mis ta iial näinud", lubas kuu aega mitte magada ja üldse. Nii et muidugi tuli ka tänane ära vaadata!

Võtsime ligi liitri jäätist, seadsin tugitoolid mugavaks ja vaatasime.

Mingit sisu sest filmist muidugi loota pole. Pmst on see munasjutt. Formaat on "kogupere". Verd voolab vähe, seksi pole üldse, vägivald ei mõju loomulikult ja seetõttu ei ärrita ega morjenda eriti. Pmst on see pikk, veidi süngelt filmitud, aga muidu fantaasiaküllane muinasjutt. Tänane oli veidi leebem kui eelmine - Iida oli vingerdavate kulenditega tegelastega harjunud, ja muud koledat eriti polnud. Sobis lastele küll.

Järgmine pühapäev jälle, kui telekat käest ära ei võeta. :)

Loomaaias

Võtsime naabrite poisid ja tegime tiiru loomaaias. Liikuriteks tõuksid, Ovel jooksuratas - nendega on lubatud seal sõita; jalgrattad on keelatud.

Poisid võtsid sportliku väljakutse vastu ja lendasid elukate vahel täiel käigul. Loomi nägid ikka kah, mõlemas troopikamajas vaatasid pikalt ringi ja suured elukad - elevandid sarvikud karud tiigri - vaatasid üle. Aga suurem rõhk läks rattasõidule. Erilist harivat efekti sel ettevõtmisel polnud. Samas, kuue inimese peale maksime 10 eurot.

Hommikul said kõik lapsed meie juures pannkooki. Ja pärast loomaaeda Lyonis süüa. Ja siis veel naabritele külla. Ja päeva lõpuks leidis Ove ikkagi, et ma olen üks "väga väga väga loll issi", kes on kogu tema päeva kasutult nahka pannud. Et loomad olid olnud täiesti mõt(t)etud, et külas käimine olla igav ja et see olla ta senise elu kõige ärarikutum päev ja et nüüd on tema minu poole solvunud... noh... kas igavesti või niikaua, kuni vähemalt arvutimänge saab.