Rattamatkal, Iidaga

Ümber Kakerdaja järve: 36 km piki päris vastikuid kruusakaid.
Iida sõitis vapralt ära. No tõusudel ma natuke aitasin. Mis teha - tüdruk ju - jõudu ei ole. Aga vastupidavust on küll!
Saime mu elu parimaid mustikaid - suured, maitsvad, palju.
Pärast sai Kakerdaja raba vaadata ja järve ja lõkke ääres pusida.

Tore, kui oma lapsed nii suureks saavad, et nendega asjalikke asju saab koos teha. No muidugi matkatakse ka palju väiksematega... aga... ma... mm... ei tahaks. Kuid Iida on väga hea kaaslane. Hästi vähenõudlik, hakkamasaav, leplik. Ja nii õnnelik-tänulik koos veedetud aja üle!

Iida ja Kati Brüsselist tagasi

I & Kati saabusid eile öösel Brüsselist tagasi.
Käisime Aloga lennujaamas vastas.

I hüppas mulle kõigepealt kisaga kaela, ja siis pmst plahvatas muljetest. Alguses pritsis nii, et igas lauses oli kaks sündmust ;) Et me käisime metroos ja muusikamuuseumis, saime palju koletisi ja mangostane, nägime lennukilt öist Tallinna ja Belgia politseinikke, ja nii edasi ja nii edasi.

Kati ehk kirjutab pikemalt.
Aga - oli väga hariv ja mõlemale väga hea reis!!!

Wall-e

Kuhu seab üksikuks jäänud lapsevanem oma esimesed sammud?
Eks ikka filmipoodi.

Sealt tuli koju Wall-E, rõõmsa lõpuga romantiline düstoopia.
Alole meeldib täiega. TÄIEGA. Me istusime koos teleka ees ja ma seletasin jõudumööda lahti, mis toimub. Neljasele sobival tasemel muidugi. Järgmisel päeval seletas Alo elevalt mu emale ja pärast seda külalistele, mismoodi robotitel see värk käib ja kuidas ta alguses arvas, et on üks robot, ja siis, et kaks, aga siis tuli välja, et mustmiljon!! ja mismoodi magneti küljest lahti saab (tulistades) ja kuidas kosmoselaeva keskel on punane täpp ja... ja... ja... ja!!!!

Jalaga-pepusse-huumor on filmist täiesti välja jäetud. Hollywoodi varasemat toodangut tsiteeritakse täiega, aga sedagi väga... armsal... kombel.
Väga hästi tehtud, südamlik Pixari animatsioon!!!

(Filmi süžee on muidugi üksainus suur loogikaviga. Wall-e ja Eve tegevusest ei sõltunud mitte midagi. Kui see ükski taim olekski ära koolnud, oleks järgmine aastakäik sonde leidnud terve planeeditäie klorofülli. A noh...)

Poistega linnas

Oleme poistega nüüd käinud:
- AHHAA-s igavlemas
- politsei pargis ronimas
- Rocca-Stroomi teel tõukerattaga sõitmas
- loomaaias.

Loomaaed oli kõige toredam, sest tegime seal vähe. Vaatasime kakke ja kotkaid, käisime lastekas, piilusime veel paari üksikut looma ja ronisime pukktuuliku peal. Kõige selle juurde rohke jutt - Alo on mõnusalt uudishimulik ja hea kuulaja. Sai palju parem käik kui tavaliselt, kogu aeda läbi tormates!

Ja tõukekal sõidab ta kui tuul. Tuleb vaid autode eest hoida.
Ja ronib hästi.

Ja saame me hirmus hästi läbi. A kuulab täiega sõna ja püüab igati olla hästi hea laps. Ja A hoiab Ovet - nii tehnilises kui emotsionaalses mõttes. Mina omakorda annan Alole niipalju vabadust kui vähegi võimalik. Ta on praegu ju "vanema lapse" staatuses, las siis otsustab ise, mida teha ja mida tahta!

Panna Cotta

Lugesin siit, et panna cottat olevat "uskumatult lihtne valmistada" ja "eriti hästi maitseb ta koos hapumate marjadega". Esimene väide vihastas - kuidas saab olla termineid "želatiin" ja "vanilliektrakt" sisaldav asi lihtne? Teine aga pani huvi tundma: külmkapis on liitrite kaupa värskeid punaseid sõstraid, millega ma midagi ette ei oska võtta.

Želatiini, nagu selgub, saab lihtsalt poest osta. -Ekstrakti asemel leidsin otse kodust -suhkrut. Ja kõik muu oli tõesti lihtne. Tulemusena tekkis magus valge sült. Siidiseks ma seda ei nimetaks. Järgmisel korral (st homme - ostsin kõiki koostisosi topelt, et kui esimene vasikas aia taha läheb) panen vähem želatiini, panen vähem suhkrut, kuumutan rohkem. Inglise keeles öeldakse "simmer".

Aga punase sõstra toormoosiga tuli tõesti väga maitsev.

Vähemalt minu arvates.

Sest Alo ei võtnud seda suus sissegi,
Ove sõi paari lusikatäit ja oksendas siis kõik välja tagasi.
Tänamatud jõmpsikad!

Iida on aga emmega Belgias, nii et mul on siin veel mitu päeva aega retsepte proovida ja poisse uute maitsetega kiusata :)

Retsept ise:
- sega 50g suhkrut 0.5 liitri vahukoorega, kuumuta suhkru sulamise või keemiseni
- lisa 1 või 2 tl vanillisuhkrut 
- limasta 12 g želatiini soojas või külmas vees, lisa 
- vala segu magustoidu-kaussidesse laiali ja jahuta 2 või 4 tundi
- serveeri koos punaste marjadega. 

Järgmisel korral: 
Kui želatiin & vanill olemas, on retsept tõesti imelihtne. Kuid - tulemus tuli täpselt sama, st liiga "kõva", ehkki želatiini panin vähem. Kirjelduse järgi peaks p.c. napilt koos seisma. Vaatan homme, kuidas Rucola oma välja näeb... 

Lapsed Purtses

Suured Lapsed veetsid nädalakese Purtses.

Neil oli seal hea. Said kahekesi olla ja omavahel mängida. Sõrves mängis I eelkõige naabri-T-ga - Alo olla juba nõudma hakanud, et see vastik plika sealt lõpuks ometi ära viidaks. Purtses olid vaid nemad kaks ja suur vabadus. Ma saan aru, et minu ema hammas neile eriti peale ei hakanud, möll olla käinud hommikust õhtuni.

See üldiselt meeldib mulle. I & A vanusevahe on täpselt kaks korda: 4 vs 8. Aga nad saavad niiii hästi hakkama. Leiutavad mänge, toimetavad, müravad. A muidugi kopeerib oma vanemat õde väga palju, aga tegelikult lendab ka tema fantaasia laias kaares.

Mõned mängud:
- aeda pesunööri alla oli moodustatud kraav, millest sai nööri abil üle hüpata.
- kivitrepil oli tõsine toksimistöökoda
- samal trepil teisel pool - seenekasvatus
- rannal "kilpkonna" kivi peal mängiti laevnikke-merehädalisi
- roniti õunapuude otsa, ja vähemalt mõnes kohas kasutati selleks köit

See metsikus tuli nendega maalt kaasa, poes ja kohvikus käia oli lastega päris piin. A no üldiselt meeldib mulle pigem "ainult mürab" kui "ainult jonnib" või ainult nohiseb" laps.

Ja ka tubasteks tegevusteks jäi aega.
Iida sai oma suvekirjandusega ühele poole,
hakkas EE laste-ristsõnu lahendama,
proovis malemängu ära õppida
ja hakkas telekas mingi uue "Eesti Mängu" fänniks.

Telfiinide teel

Tapsed ton tõtnud tasutusele toma talakeele. Tee on tihtne, tuleb tigale tõnale tette panna "t" tõi tasendada tesimene taastäälik "t"-iks.
Tariandid:
- sasutada singit seist sähte
- norrata nama na niitnõnade nosadega

Tiida tütleb, tet too tolla telfiinide teel.
Ta imestas täga, tui ta temaga telles tuhelda tuutsin.
Tastasin, tet tissid tu, teadagi, toskavad tõike.
Tehkki tuleb tunnistada, tet tited taldavad teda talju tabamalt - toravamalt, tigu tegemata - tui tina.

Iida 8 a

Pilt ütleb kõik, eks. Sünna pidas end jälle Sõrves. Täiesti ilma igasugu kava ja sisuta, et las lapsed tulevad kohale ja ise vaatavad, kuis hakkama saavad.

Saidki, väga hästi :) Ronisid kõrvaolevas mängumajas, jooksid võpsikus ringi, sussutasid lõket. Alo jaoks oli olemas naabri-J. Kõigil oli tegevust. Ka vihm hoidis end kuni sünna lõpuni vaos ja isegi sääsed olid miskipärast lesta tõmmand.

Vembu-tembu-maal

Leidsime end plaanidest täiesti prii pühapäeva hommikus. Kiire mõtlemise tulemus - läheme suurte lastega V-T-maale!

I pani elevalt kilkama ja luges mulle ette, mis seal kõik on. Ta olla kunagi käinud. Ja tahtvat väga veel :)

Olimegi terve päeva seal (me = mina Iida Alo.) Lapsed said hästi hakkama, sõitsid ja ronisid ja mängisid üksteisega ja käitusid üsna küpselt. Ma ei võtt meelega ühtegi sõpra ega sõbrannat kaasa, sest Sõrves on lapsed kogu aeg eraldi, I majandab Triinuga ja A igavleb, nüüd sai vahelduseks selline koos-toimetamise-päev.

Trennid

I eelmise aasta ringid olid:
- ballet, 2x nädalas + esinemised ja lisaproovid (harva)
- laulukoor, 2x nädalas + esinemised ja lisaproovid (tihti)
- joonistamine, 3 tundi laupäevahommikul
- ujumine - kevadel - enne tundide algust

Ballett jääb sel aastal ära.
Joonistamise tõstame laupäevalt nädala sisse ja lühemaks.
Ujumise kohta ei tea.

Küsimus: kas võtta midagi asemele?

Ja Alo on minu hinnangul küps mingisse trenni minema.
Kuid millisesse?

Iida laagris

Iida käis Rannapungerja laagris, 9 päeva.
Sai üldiselt hästi hakkama.
Muljed on aga segased.
Ütleb, et meeldis, aga tagasi minna ei taha.
Põhjus tundub olevat liigne distsipliin. Jutud vile järgi õue minekust, näiteks. "Laager oli nagu OK, aga järgmisel aastal ei lähe" tundub ka sõbrannade ühine seisukoht olema.

Enne käis veel ühes laagris - koori omas, Karepal.

Lapsed maal

Ove (1a2k)
- on hakanud seisma ja kõndima. Ebakindlalt ja natuhaaval, aga ikkagi
- ronib kõikvõimalike asjade otsa ja saab igale poole ligi
- ronib edukalt mööda õue, rohtu / mulda / putukaid suhu toppimata
- pole arendanud ühtegi marja- ega muud allergiat

Alo
- on lõpuks ometi maa-laps, kes ei karda paljajalu murul käia
- õpib rattaga ilma abikateta sõitma
- sai endale oma ammusoovitud vibu!
- vaatab hoolega igasugu maatöid ja "õpib" neid. Näiteks "oskab" ta nüüd palkmaja ehitada.
- mängib parema puudumisel Ovega

Iida
- on päevade kaupa naabri-T seltsis ja ära
- on titehoius täiesti abiks