Päris talv, laste rõõm

Lumi tuli maha! Veetsime lau- ja pühapäeva kaunis, valges Kadriorus. I&A said parki kelgutama (KUMU esisele nõlvale), suusatama, õuele lumme mürama. Ja Ove sai lumele kõndima. Talle küll eriti ei meeldinud, aga ehk

Nii I kui A suusatasid Kadrioru ovaalil ühe ringi (1.3 km), natuke niisama tatsamist ja mäest-alla-sõitu lisaks. Alo on aeglasem, aga visam. Ja julgem. Ja saab suusatamise mõttele (libisemine, mitte kõndimine) paremini pihta.

Meil on kahe lapse peale ÜKS suusapaar ja ÜHED saapad. Pärast seda, kui Iidale eelmisel talvel päris saapad & sidemed ostsin, ei taha trossklambrist enam kuulda. Laps komistab, kukub ja väänab jalga - ja trossklamber / rihm tuleb sellepeale lahti, ja jalga tagasi saamine on suur pusimine. Jalg vajub klambrist küljele ära seda rohkem tuleb omakorda komistamisi... ring! Päris saabas püsib suusa küljes ja saab keskenduda sõitmisele, mitte sellele, kuidas jalga hoida. Suusk on siinkohal suva, oluline on just saapa & suusa kinnitus ehk klamber.

Laste kõrvalt saime meie mõlemad Harkusse suusatama, nii et ka meil on hea.

Ja täna hommikul sai Alo kelguga aeda.

Sally sabas - Rotermannis

Aastalõppu jäi ka selline üritus nagu Sally saba.
Rotermannis, taas.
Seekord said kaasa ka Alo ja külas olnud sõbranna I.
Sadas vihma, oli märg ja üldse-mitte-talvine, aga lapsed käisid ja kuulasid juttu arhitektuurist.
Pärast tegid vahaküünlaid - Alo suureks uhkuseks.

Ove, 1a7k

Meie armas tupsununnu Ove on lõpetanud magamise. Sellevõrra tal nüüd rohkem aega arenemiseks. Iga päevaga. Aina armsamaks!!!
Mida ta siis teeb?

* Täna (öösel) õppis Ove ära POSITIIVSUSE. See väljendab jaatamises ja pea noogutamises.
* Ta on VIISAKAS ja tänab. Võtab, ütleme, tüki mämmi ja taganeb natuke ja naeratab ja ütleb 'TÄHH!
* Ta on hirmus NALJANINA!!! Juba Alo kohta öeldi lasteaias "vigurvänt", aga Ove on veel palju kibedam käsi. Trikitab ja trallitab. Ta KEERUTAB end, TAMBIB JALGU, KÜKITAB, POTSATAB teatraalselt maha, PLAKSUTAB - puhtalt heast tujust ja meie lõbustuseks. Ta KOMMENTEERIB oma tegevusi, põhiliselt sõnaga "põmm" ja "kukkus". (Ehkki ta tegelt ei kuku, vaid viskub ise pikali.) Ja ta RÕKKAB NAERDA, kui näeb, et me tema pingutusi hindame. Sündind koomik!
* Naerab ja naeratab hirmus palju. Nii kui tähelepanu saab - on suu kõrvuni! Ja tihti tuleb sealt klassikaline väikelapse naer, no nagu Pampersi reklaam käiks kodus ringi!
* Teeb suuga igasugu hääli, jällegi, meie lõbustuseks.
* Armastab mudimist, masseerimist, kudi ja kõdi.
* Meil on kodus REDEL. Täna ronis me pesamuna seda pidi pea lae alla. ÕÕÕK! Samalt kõrguselt (ja üsna samas kohas) kukkudes murdsin ma kaks ribi. Redeli, kahjuks, oleme sunnitud blokeerima.
* Ta KOPEERIB meid. Kui ma midagi teen - heidan pikali, tõusen istuli, sean käsi nii või naa -, siis Ove tuleb ja teeb järgi. Üsna täpselt. Keerab & seab käsi nii ja naa, kohendab asendit. Ja vaatab minu poole - et kas issi ikka pani tähele ja et mis harjutus järgmisena tuleb. Endal nägu selline peal, nagu Savisaarel pärast kohtumist Lasnamäe valijatega, ehk siis rõõmus ja rahulolev!
* Kopeerib ka Iidat, etendades temaga pikki tantse.
* Kui on mähkuvahetuse aeg, ja seda tähtsat potseduuli teostame me enamasti otse põrandal, tuleb Ove ja heidab end minu ette pikali ja ajab end selili-siruli ja naeratab avalalt. Sest m-vahetuse ajal tehakse tihti miskeid trikke ja ON LÕBUS!
* Ove võtab alla. Imiku pontsakus kaob, tuleb liikuva väikelapse sportlik figuur.
* Käelised oskused arenevad. Mängu-raudtee, mis paari nädala eest vajas vanema abi, läheb nüüd endal kokku.
* Kõikvõimalikke asju avab, või proovib. Keerab korke, topib võtmeid lukuaukudesse, muugib, kangutab.
* Fännab me JÕULUTÄHTI. Seisab ja näitab ja ütleb "TÄHT!!" Õnnetuseks proovib ta neid ise põlema panna (ja kui me kiired ei ole, siis paneb ka).
* Fännab LAMPE. Nende alla lähevad ka küünlad, päike, kõik helenduv.
* Kõik inimesed on TITA.
* Kahe-sõnalised väljendid on tulemas. "ÕHH ÄI" näiteks.
* PRRRR tähendab kahte: autot ja "juua!". 
* ALLA tähendab "sülle" ja "kusagilt ära", näiteks "sülest ära".
* KORDAB meie sõnu.
* Etendab mõnikord ise DIALOOGI: "Anna! - Mkmmmm."
* Laulab. Või imiteerib minu vilistamist.
* Rokib teleka ees muusikale kaasa, ka alates tänasest. 
* KISAB tigedalt, kui midagi ei anta (piisavalt kiiresti) või miski ei õnnestu. Malbet äraootamist ei oska kopika eestki.
* Aga on aru saanud, et kõik asju iga kord ei saa ja et tasub proovida rohkem kui kord. Kommi-kapi ees käib tihti nurumas, aga enamasti ei pane äraütleva vastuse peale pröökama, vaid lepib.
* Kõige veenvam argument keelamisel on "See on xxx oma". Ilmselt on õe / venna käest sõnade "see on MINU OMA" saatel palju kolakat saanud.
* Kuulab sõna, enamasti.
* Mängib pikalt üksi.
* MIILUSTAB.
* Ronib mööda mind.
* Loeb unejuttu. Koos minuga. Kui mina suurematele unejutu lugemiseks end istuma sean, toob Ove endale ka raamatu ja hakkab seda lehitsema ja seal sisalduvat kommenteerima.
* Armastab LOOMI. Nuustakul oli sõpradel kaasas kodurott. Ove avastas selle puuri (teiselt korruselt, kui tal asja polnud, ohtlik) ja hakkas roti peale rõõmsalt haukuma.
* Armastab moslemite palvetaja-asendit: põlvili, konksus, otsmik põrandal. Kui lähedal on midagi pehmet (nt minu varbad), toksib pead vastu seda. Täiesti ennastunustanud usuhullu poos! See ja sõna "alla" tihe kasutus on Ovele toonud hüüdnime ALLAH.
* Vähem sõbralikel hetkedel kasutame me selle variatsiooni TÖLLAH.

Hirmarmas laps on!!!

Pikk aastalõpp Nuustakul

Pärast jõulu pakkisime end sisse ja veeresime Nuustakule.
Elasime nädala otse Väikse Munamäe all, palkmajas, sõpradega.
Oli hubane ja hea.
- Saime I&A suuskadele! Tehvandil on mullusest lumest rada. Lätlasi täis, aga mis sest. Sõitsin ise ka, 200 meetrit.
- Käisime kaks ringi Pühajärve spaas.
- Turnisime Tehvandi liustikul. See on muljetavaldav. Mullune lumi on saepurukatte all suvega jääks vajunud. Kõrval on samast saepurust mäestik. Alo ronis seal nagu ehtne alpinist.
- Veetsime päeva Tartu Ahhaas. Kuus tundi jäi selgelt väheks! Planetaarium, päkapiku-teater, veepark ja muud lõbustused.
- Ühe päeva käisime "ahjul". Mullusega oli huvitav võrrelda. Siis - lumi rinnuni. Autot polnud kuhugi parkida, ära sõites jäime pisikese künka peale kinni, kogu õu oli nagu muinasjutt... Nüüd - pori ja pime. Inimesed muidugi ikka toredad!

Aasta saatsime ära / võtsime vastu maja taga, Väikese Munamäe tipus. Pärast käisime veel Tehvandi lumekahureid vaatamas - lapsed said aasta esimesel tunnil lumes möllata.