Alo ronimas

Ove, varsti aastane, veetis paar päeva minuga.
Kati sõitis Saaremaal ratast.
Laps on nüüd toitumise mõttes autonoonme - üleminek läks väga kergelt.

Ja tal on käes järgmine plahvatusliku arengu aeg.

1) Veedab suure osa päevast jalul. Millegi najal, mitte päris ise. Seisab, teeb külgsamme.

2) Ripub, no näiteks kraanikausi ääre küljes.

3) Küünitab-ulatab väga kõrgele. Kõik lauad on talle käepärased. Köögi tööpind kah.

4) Armastab üldse kõrgusi. Tahaks minna aknalauale seisma.

5) Ronib taburetile (need I&A seisualused) ja ulatub nii veel kaugemale.

Seismine tähendab, et maailm on palju avaram kui varem, uusi huvitavaid asju täis.
No tegelt seisis ta juba ammu, aga varem läks kogu aur seismise kui tegevuse peale.
Nüüd on nii, et seisab, ühe käega toetab ja teise käega toimetab.

Meie jaoks on see muidugi ebamugav. Laua äärele midagi jätta ei tohi.
Laps läheb, teeb laua / riiuli asjust puhtaks ja siis suundub maha saaki uurima.
Me oma kodus pole eriti põnevat, aga vot vanaemade juures...!
Ja nood ei ole nii taibukad ka, et

6) Püüab kappe, sahtleid, külmikut... avada käepidemetest.

7) Naudib autos muusikat ja rokib kaasa.

8) Püüab turvatoolist välja pugeda või siis vähemalt autos asju käppida.

Vaatas minuga Eurovisiooni, käis muuseumiööl, mere ääres ja Harku metsas jalutamas.

Kui K koju tuli, ei tahtnud laps teda alul ära tunda...

Aga nüüd on Ove ja teised hoopis Katiga, ja mina kükitan kümme päeva teisel pool maakera.

Tööjuur

Home Alone

Kell on 22:01.
Kati tudub kusagil Saaremaal telgis.
Mina olen kolme titega kodus.
Vahepeal oli tunne, et vaikus ongi juba saabunud.
Aga just kuulsin, et Ove viskas luti üle voodi ääre.
See ennustab kohe saabuvat kõvemat protesti...

9. mai

Eile koju tulles laulsid I&A üle kogu Mustamäe:
"Koidikul - kui - tõuseb - päikene,
vallerille - vallerille - valleraa-aa-aaa,
vallerille - vallerille - valleraa-aa-aaa!!!"

See on vana Saksa rahvalaul "Drei Lilien", millest vanad eestlased tegid sõjaka ja selgelt venevastase "Enne veel kui kustub eha".

Pärast Stroomi plaažil olid autode aknad ja raadiod valla, üle mere kaikus "Püha Sõda".

Üksmeelsed mürakarud

I&A olid kaks päeva Sõrves. Esimene päev toksis I sõbrannaga kive ja Alo asjatas niisama. Aga teisel olid lapsed puha kahekesi.

Kati: "Nad mürgeldasid seitse tundi vahet pidamata kahekesi ringi!"

Kõige meeldivam meie suuremate tittede juures ongi nende omavaheline läbisaam.

Jah, mõnikord kisavad nad, et üks togib teist või teine esimest või vajavad mõlemad esimesena juurdepääsu kommikotile või auto esiistmele või lapsevanema jagamatule tähelepanule. Igavlev Alo ründab Iidat õppimise või telefonimängu juures, igavlev Iida peidab ära Alo lemmik-mänguasja või narrib ta endast välja.

Aga seda on harva. Ja sellest tekkind kisa sumbub enamasti ise ja kiirelt. Kuid üldiselt on nad meil kui sukk ja saabas. Müravad koos, kisavad koos, mängivad koos. Iida aitab Alol ronida ja asju kätte saada. Ehkki A on varsti füüsiliselt sama võimas kui I ise, ta on selgelt kiirema arenguga, temas paistab poisilikku ägedust ja "mis mõttes ma ei saa!!1!" suhtumist ja pealehakkamist palju rohkem kui samavanas Iidas.

Ove sobib sellesse kampa suurepäraselt. Ta arvab, et ka tema on mängus - ja tihti ongi. I&A "peidavad" end tema eest - näiteks Ove voodisse - ja kõigil on lusti laialt. Täna kooli sõites undasid kõik kolm tagaistmel samas toonis. Iida võib Ove naerma ajada nii, nagu meie täiskasvanud iial ei suuda - suure heleda laginaga. Täna hommikul ehitas Iida Ovele miniraudtee ja näitas, kuidas seal vagunit veeretada. Tihti möllavad nad kolmekesi voodil (madratsil, st üle ääre kukkumise ohtu pole) ja saavad kõik hästi hakkama.

Nunnu kolmik!!!
Ja niiii armsad!

Iida õpib

Iidal läheb koolis üsna hästi.
Ainult kodus õppimine on tüütu, kuna vanemad kiusavad sellega alati mängimise ja müramise ajal, või mingi muu põneva asja arvelt...

Varajane hommik

Iida ujumine on meie elu kõvasti varasemaks keeranud.
Täna sai üks laps kooli 7:30, teine lasteaeda 7:32.
Start kodust 7:15 ja äratus lastele 6:45.
Hämmastaval kombel läks kogu harjutus suurema kisata, isegi beebi ei ärgand üles.

Mustamäel, 2

Ove: on hästi kiiresti arenenud. Seisab asjade najal. Kipub ikka kikivarvukile, a ikkagi seisab. Ise on sellest nii hirmus uhke ja elevil! Käputab üle takistuste (madratsid) nagu tank. On uue kodu omaks võtnd, uinub taas ise (ei pea enam autoga magama sõidutama), ei karda Katita olla. Hirmus uudishimulik kõige uue suhtes.

Alo: Viibis nädala sanatooriumis. Tagasi saades ja Iidat kohates muutus taas ebameeldivalt ülemeelikuks. Muidu edasi meie kullakallis jutupaunik-musirull-kullatükk!

Iida: Hakkab avastama siinpoolse linna võlusid. Männi park, M-E lähedus. Oli eile batuudikeskuses sõbrannaga kaks tundi "kaksi".

Meie ise: Oleme ka ära kodunend. Ohtlik kraam on tittede eest ära pandud, enda asjad enam-vähem kohtadel. Arvuti on veel üles seadmata. Telekat pole :)