Viimane päev lasteaias

Jah, täna oli selle kevad-suve viimane lasteaiapäev. Sai torti, sai kommi ja sai pika kalli-kalli sessioon Thur Aroniga.

Näe missugune tita!!!

Iida (ja palju muid tegelasi; eeskätt vanaema Maimu, Imbi, Katrin, Janno, Jane, Janek, Mattias ja Tobias) käisid meil külas. Iida uudistas uut titat, küsis palju küsimusi ja kõige tähtsama asjana - mõõtis ta üle, et järgmisel päeval lasteaias näidata, KUI suur tita talle ikka sündis.

Vend

Umbes 18 tundi vana.

Õde / vend

Iida sai päevapealt vanemaks õeks. Esialgu on kontseptsioon kusagil eemal sünnitusmajas viibivast "väikesest titast" talle veidi keerukas taibata, aga küll ta aru hakkab saama. Ise on ta vanaema Maimuga kodus. Homme, kui veab, saab ehk oma nooremat venda vaatama.

Venna olulised parameetrid:
Sünniaeg: 27.06.2007, kell 11:48
Pikkus kaal jne: kõik Harju keskmised
Nimi: puudub. Võite soovitusi anda
Oskused: sööb ja magab täitsa oskuslikult.

Jane & Janeki juures Vaol

Laupäeval Vaol mängimas ja grillimas, pühapäeval Väinjärvel ujumas ja paadiga sõitmas. Iida oli tubli, müras poistega (ehkki oleks võinud julgem olla) ja käis elus esimest korda paadis ja sulistas mõnuga jahedas järvevees. Enne kõhklesime küll, et kas ikka võib Tallinnast nii kaugele...

Rattaga

Kadrioru pargis rattaga sõitmas. Esimese asjana õppis Iida ära pidurdamise - ettevaatlik nagu ta on. Mingist kihutamisest pole esialgu juttugi.

Alvari talg

Maikuise Alvari kola-talgu pildid said veebi. Iida oli seal mäletatavasti tubli. Siin pildi kasutab ta puuduva liivakühvli asemel osavalt omaenda kinga. Ja üldse oli hea päev :)

Läheb spordiks!!!

Laps pani hommikul lasteaeda minnes kiivri pähe. Selgemat vihjet enam anda ei saa, õhtul läheme jalgratast ostma.

Õhtuks: on uus ratas olemas. Käisime Iidaga Hawaii Expressi Pirita poes ja saime sealt ilusa punase lasteka. Ainult jube raske on, ehkki ostsime kõige kergema poes olnud ratta! 1600 krooni.

Sõitmine tuleb Iidal enam-vähem välja. Isegi ootamatult hästi minu jaoks.

Ronib

Iida ronis Tammeka saunas välistrepist üles ja seadis end istuma 30cm karniisile otse trepiaugu kõrval. All oli kaks meetrit vaba kukkumist. Sööstsin teda sealt päästma, aga ei jõudnud, sest laps kõndis enne ise tagasi.

Pildil on palju ohutum olukord - Iida piilub Laitse lossi rõdu piirete vahelt välja. Aga ka seal oli kukkumisvõimalus olemas.

Eks tuleb edaspidi silm veel rohkem peal hoida. Aga kui kaua? Millalgi hakkab laps ikka omapäi maailmas ringi käima... ja põhimõtteliselt pole ju vahet, kas ta on 4 või 14 või 24... kukkuda võib ikka... kaljuronimistrenni me teda ei pane, eks? ja palli mängida ei lase ja jalgratast ei osta ja teise linna ülikooli ei lase ja mehele minna ei luba? Oeh....

Aga Tammeka juures käisin turvahälli laenamas. Mitte et mulle tema pool niisama istuda ja saunatada ei meeldiks. Lisaks oli tal eile sünnipäev, hurraa :)

Prints Okasroosike

Iida kohendab muinasjutte oma suva järgi ümber.
Paremaks.

Üleeile rääkisin mina lugu, kuidas Punamütsike ja Hunt Vanaemal ja Jahimehel külas käisid. Punamütsike tõi maasikaid ja pannkooki, Jahimees pakkus Hundile kitsepraadi ja Vanaemal oli kõikide jaoks metsamarjaveini. Keegi ei söönud kedagi ära, kõik olid sõbrad ja Hunt saatis Punamütsikese läbi hämara metsa turvaliselt koju. Iida lihtsalt palus, et ei ole vaja ärasöömist ega Hundi kõhu lahtilõikamist...

Praegu aga räägib Kati lugu "Prints Okasroosike". Laps ütles, et Okasroosike peab olema poiss, mitte tüdruk. Ja Okasroosikese pärisnimi on Mart Anton ja teda tuli saja-aastasest unest päästma printsess Hanna-Liina. Vot saite nüüd!!! :)

Tihe nädalalõpp

Neljapäeva õhtul Taanieli ja Otiga mererannas, pärast aiapeol.
Reedel Katiga Mia-Erika sünnal Laoküla Merelaagris.
Laupäeva päeval minuga Thur-Aroni sünnal siinsamas Kadriorus.
Laupäeva õhtuks Sõrve.
Pühapäeval Tammeka juurde sauna.

Mia-Erikal olla Iida olnud uje ja natuke eraldi. Joonistanud kusagil omaette ja püüdnud teistest lastest pigem eraldi olla.

Thur-Antonil aga...
Laste sünnad on huvitavad sissevaated teise pere tutvusringi. Väga palju ei näe, kuna jutt keerleb enamasti igavalt laste ümber, aga ikkagi. Kuidas ollakse, millest räägitakse, kes kohal on ja keda ei ole. Seekord oli näiteks emmede sünnipäev, meesterahvaid oli kohal kuidagi nadilt vähe. Noored, ja oma maimukeste pärast hirmsasti mures. Ära mine sinna - ära tee seda - ära ole nii - ära ütle naa! T-A emme küll narris neid nende kanaemmesuse pärast, aga ega see ei aidanud.

Muidu oli sünna hea. Õuenurgas oli pisike bassein, Iida müras terve esimese tunni seal. Lisaks oli basseinis veel sünnipäevalaps, ülejäänud vaatasid vett ohutust kaugusest pealt või said oma emme käest igal katsel basseinile läheneda vastu varbaid. Iida ja T-A olid porgandpaljad ja neil oli lõbu laialt. Viimase tunni silkas Iida ringi ja vedas Thur-Aronit kaasas. Natuke sõi ka vahepeal.

Hilisõhtused sõbrad

Õhtul läksime Taanieli ja Otiga mere äärde. Stroomi rannas oli tuuline ja külm, aga lapsed mängisid seal ikka ligi tunnikese. Siis leidsime üles Taanieli karvaste (tema hinnang) tuttavate aiapeo. Iida & Ott jooksid vurridena ringi, püüdsid aiaväravat maha lammutada ja naabri ust maha lõhkuda. Umbes kell 11 koju. Hommik sai muidugi nutune.... Aga oluline on hoopis see:

Kui Iida algul kuulda sai, et me tahame mere äärde veel mingeid tüüpe kaasa võtta, oli ta sellele väga vastu. Tema tahab kas üksi v äärmisel juhul koos minuga, ei mingeid teisi onusid ega titasid! Sõbrad talle ei meeldi ja neid pole talle vaja ja läheme ikka üksi sinna mere äärde!

Õhtu lõpuks oli ta aga täiesti meelt muutnud. Ta tahab Otiga veel mängida. Kui mitte täna, siis teine kord. Jah, sõbrad on head. Nendega võib välja minna ja neid võib ise külla kutsuda vabalt... Endal nägu säras peas seejuures :)

Mul muidugi hea meel selle üle. Iida on veidi häbelik ja uje teistega suheldes. Täna hommikul tegi T-A talle aeda tulles kalli - Iida ei vastanud, et talle ei meeldi. Sama juhtus Tartus Martat nähes. (Ameeriklannast Marta muidugi ongi sotsiaalse aktiivsuse teine äär.) Ja ega ta sünnipäevadele ega mujale ka otseselt ei kipu. Nii et iga hea kogemus teiste lastega kulub talle marjaks ära.

Tuleb lapsega rohkem öösiti väljas käia!!!

Mägi-Eestis

Mina käisin nädalavahetusel mudas müttamas, Iida oli samal ajal Tartus.

Laupäeval vaatasime üle Epu, Justini ja Marta, siis Lotta, Zorki, SilleRiinu ja KirkeLiisi (nimede õigegiri karanteeritud). Lapsed sulistasid Anne kanalis - vesi oli soe ja nalja sai palju. Iida tormas vette enne, kui mina plätad jalast sain! Pühapäeval lõbutses Iida vanavanemate kulul. Esmaspäeval jõudsime alles pooleks lõunaks Tallinna tagasi.

Iida on autosõidul täiesti mõistlik kaaslane. Õpetasin talle liiklusmärke, seletasin mõisteid "linn" "asula" "küla" "sekund" "minut" "tund" "kilomeeter". Tagasi tulles oli näitlik "ümbersõit ummikust" - Mõigust Kadriorgu tuli minna läbi Jüri & Iru, sest Peterburi mnt ristimik oli täiesti kinni liigeldud. Meil on sama muusikamaitse, Marju Kuut laulis nii minnes kui tulles. Lõuna-Eesti, mõnus!

Auto-armastaja

Kalli kiiklammas sai kaunistuseks autodest kaelakee.

Käisime toidupoes

Ma pole ammu Iidaga toidupoes käinud. Varasemast mäletan, et ta on seal päris hea kaaslane. Tormab ringi, ajab mingit oma asju, poodlemist ei sega, kärsitu ei ole. Allub täpselt korraldustele, ise initsiatiivi eriti ei ilmuta. Aga laps on kasvanud ja nüüd...

... algas poodiminek sellega, et maja uksest välja astudes keeras Iida järsult vasakule ja hakkas Selveri suunas sammuma. Mina vaatasin mõtlikult autovõtit, eemalduvat last, jälle autovõti - ja sammusin siis järele. Tõepoolest, soe suveõhtu ja meeldiv Kadriorg, milleks auto?

Linnalapsena on Iida tänaval hoolikas ja ettevaatlik. Sõiduteele ei jookse, paremale-vasakule vaatab, fooritulesid tunneb. Turnib treppidel ja jookseb rohuplatsidel, kuid seda vaid piiratud ulatuses. Kui mina sõiduteele kaldun, siis sikutab mu sealt ära. Tubli :)

Poes haaras Iida endale oma pisikese käru ja hakkas sellega rallima. Tal oli oma shopping-list. Saime kokkuleppele, et ostame ÜHE kommi, lisaks oli lapsel vaja õuna, jogurtit ja leiba. Iga eseme kohta teatas ta, et tal on oma "lemmik". Mõnikord läks see minu omaga kokku, mõnikord mitte. Nii ostsime kaks pakki leiba - mina valisin Katile täisteraleiva ja Iida valis endale rukkileiva. Saia osas langes meie maitse kokku, jogurti osas läks lahku, salati osas jälle kokku...

Ning muidugi teadis ta täpselt, et kommi saab alles siis, kui selle eest on kassas makstud.

Kogu käigu oli Iida "hea lapse" musternäidis. Rõõmsas tujus, midagi ei nori, kokkulepetest peab kinni. Kui üks komm, siis ainult üks!

Lausa lust ja lillepidu on sellisega poes käia.

Toatäis joonistust

Iida tegi toatäie riigilipu värvides pilte. Tehnikaks vesivärv + guass. Siin pildi on neist vaid osa :)

Peaks last joonistamises kuidagi juhendama, aga ei oska. Mina suudan paberile manada vaid kriipsujukusid, aga nende aeg on Iidal möödas. Saadame ta Triinu juurde trenni?

Olmesport

Iida on hakanud lifti asemel trepist käima. Väga tubli, las aga ronib :)

Kaldteed on talle ka alati meeldinud.

Sõrves

Iida & Tombakud rabasid kaks päeva Sõrves tööd, mina lullisin ja lustisin linnas. Ebaõiglane, aga mõnus.

Kingatrall 2

Pool tundi, 725 krooni ja kolm paari uusi jalanõusid. Kõik tänu Kati hoolikale eeltööle. Ülemiste keskus rokib!

Iida jooksis kogu aja ringi nagu väike vurr. Pärast Okaidis ja toidupoes kah. Ning kingi proovida talle MEELDIB.