Axel ja Julia, päkapikud

Ovel oli lasteaias väga nunnu jõulukas. Lapsed laulsid-näitlesid, näiteks oli seal "lumepalli laul", mis lõppes lumesõjaga. Ove oli jänku. (Siinkohal soovin lalla õpsile rohkem loovust, iga aasta on mingi sneguurotškate ja jänkude teema. Miks ei võiks jõulunäidend olla headest zombidest või sellest, kuidas eilien-päkapikud päästavad maailma?) Laps esines ootamatult julgelt. Jõuluvanale luges isetehtud luuletuse:
Traktor ragiseb,
pilved sahisevad,
sest pilveid (sic) on kaks!

Kingiks sai jõuluvana käest raamatu. "Lohe Zog", autorid Julia Donaldson ja Axel Scheffler. Ove tegi kohe järelduse, et need on päkapikud, kes on Lapimaal talle raamatu kirjutanud. Tõepoolest!

Kaks kontserti

Kui mina Alo kooli jõulu-kontserdile jõudsin, pidanuks see olema mitte alanud, vaid lausa lõppenud. Aga ei olnud. Hiilisin Jaani kiriku uksest sisse - piletit mul polnud - ja kuulasin viimast poolt tundi. 21. kool on suur ja muusikaklassiga, muusikud on palju. Kõik musttuhat kollektiivi olid ka esinema aetud. Isegi meie poisike pandi mudilaskooriga kahte laulu laulma. (Mudilaskooris ta ei käi, nii et meile väike üllatus).

Aga kontsert oli - andke andeks - halb. Rahula lapsed on tehniliselt kindlasti head, nii et asi polnud esituse kvaliteedis ega kavas. Häiris hoopis publik. Kõik ümberringi nagises, sahises, lapsed liikusid ringi ja kogu see müra tõmbas tähelepanu endale. Kava oli aga pidulik, akadeemiline; keerukad laulud vaheldusid keeruka instrumentaalmuusikaga. See eeldab publikult vaikust ja täit tähelepanu. Harrast meeleolu lihtsalt ei teki, kui ümberringi käib nagin ja sagimine. Kallis kaaslapsevanem, kui oled kahetunnisele kontserdile tulnud käru ja imikuga, siis ole valmis sealt õigel hetkel lahkuma!!!

Eks tore oli ikka. Kes ei rõõmustaks, kui oma laps laulab "Püha ööd". Aga.. aga.

Iida / Ellerheina kontsert oli Jaani kiriku vastand. Nõmme Lunastaja kirik on väike ja armas. Dirigent (Anneli Mäeots) on neil sihuke lõbus; lobiseb laulude vahele, kiidab lapsi ja sagib kontserdi ajal ringi. Laulud oli tunduvalt lastepärasemad. Mitte et Ellerhein nüüd tehniliselt kergeid palu laulaks, eks. Vahepeal dirigeerisid noored Muusikaakadeemia plikad. Anneli lapselaps esitas kaks viiulipala. Kui jõululaulud otsa said, võeti suvise laulupeo repertuaarist lisa. Kontserdi lõpus pandi rahvas kaasa laulma - no oskate ju küll, läbi lume sahiseva ja ristirahvas rõõmusta ja need muud? Päris lõpus kutsuti publiku lapsed koori ette, et laulge teie ka, no kas pole armas!!!

Kokku sai väga väga nunnu kontserdi. Kui seal ka keegi köhatas, polnud sellest asja. Polnud pingutamise, kõrge kunsti nimel vere valamise tunnet. Oli hoopis soe ja kodune. Ja see sobis. Jõul on küll kiriklik, aga ka perekondlik püha.

Ja koor kõlab neil imeliselt. Ingellikult. Ja nad on nii palju õppinud! Neli kuud - või vähem, vaheajad ja värgid - ja kuipalju laule!

===

Ah ja. Kirjutasin siia vahepeal vihapostituse teemal "Ellerhein". Rahunesin veidi, hakkasin häbenema, kustutasin sissekande ära. Mu ärrituse tekitas jõulukontserdi järel peetud lapsevanemate koosolek. Tegelikult sobis see sinna... üsna hästi.

Suislepp 2014

No kas pole armas, kui avad moosikapi ukse ja vastu vaatab selline Ove kirjutatud silt:

Jõulupeo märkmed

Jõulupidu tuli minu laste jaoks välja nii:
- etendus, jõuluvana ja värk - 10 min
- kommide söömine - 10 min
- valgetele tahvlitele joonistamine - 1 tund
- Teedu ja Tarmo robotite ja muude tehnikavidinatega tutvumine - 1 tund
- kandiliste patjadega tubades mängimine - 1 tund
- padjasõda ja muud sportlikud lõbustused - 1 tund
Kell 15.55 jõudsin majja, 20.45 läksime ära.

Ehk. Jõulud - igavad. Jõuluvana, päkapikud, orava - igavad. Aga Skype kontor on poisslaste jaoks lahe!!!

(Nagu see riiete ja jalgratta anekdoot tuli vist välja.)

Sünna Nukufilmi stuudios

Kaks lasteaia kutti pidasid oma sünna http://www.nukufilmilastestuudio.ee/-s. Alo, küll pool aastat ja üks klass vanem, kutsuti kah. Koht on meile tuttav: Iida on seal anima-laagris käinud.

Sünnipäev algas hullu kisa ja mölluga. 15-20 last vanuses 4-7, no mis sa tahad neist. Aga kui ma kahe tunni pärast jõmmile järele läksin, oli toimund pöörane progress. Valminud oli kolm filmi!!! Lisaks hulk tugikunsti tegelaste ja taustade näol.

Lõpp läks filmide vaatamise peale. Lapsed naersid täiel lõual - ja filmid ausalt olidki naljakad. Alol tekkis kohe plaan kodus edasi nikerdada. Kõik vajalik (peale aja) on meil olemas. Eks proovime!!!

Ja kohalikud on tõelised multitalendid. See hull kamp väikeses ruumis ära hallata - saavutus. Panna koos filmi tegema - hämmastav. Ja ümbritsevas möllus töötav film kokku monteerida, ilma et soft stressist kokku jookseks - on rohkem ime kui lihtsalt tulemus. Respekt! Ja soovitan!

Pildil: filmi helindamine (vist). Alo on mures, sest ei tea, kas ta ikka oskab zombi häält teha.

Märg kass

Kass käib veetrennis. Kui me end duši alt tulles kuivatame, siis kass istub märga dušinurka ja püüab viimaseid kukkuvaid veetilku. Teda ei häiri, et ta selle käigus suht märjaks saab...

Kass!

Kass on muutunud üüber leebeks. Laseb end käppida palju kulub. Iida tassib teda käte vahel ringi. Ronib külalistele sülle ja norib pai. Isegi välja ei torma enam nii nagu varem. Vana?

Pildil: kass lae all, riidekapi otsas.

Lego RC

Brickowl saatis meile:
LEGO Power Functions IR Remote Control - EUR 12.479
LEGO Power Functions Infrared Receiver Version 2 - EUR 18.371

Ehk siis, Lego kaugjuhitavuse hind on umbes 30 eurot. Kallis - sama raha eest saab mänguasjapoest täisfunktsionaalse RC auto. Ja see on tõesti vaid kaks kõige lihtsamat komponenti, #8884 ja #8885. On ju ka "IR remote speed control" #8879 ja servomootorid ja palju muud.

See-eest on asi tõesti lihtne ja töökindel! Alo haaras ise jupid, sai kohe kõigest aru (ahhaa.. kaks kanalit!...) ja ehitas üks-kaks-kolm kaevandus-masina.

Legost tehakse imeasju; roboteid, Arduino ja Raspberry kaudu juhitavaid autosid; nii et meie oleme alles väga-väga alguses.

Digipuue

Laps käis koorilaulus. Ja ma sain teadma, et muusika-inimesed ja internett on kaks eraldi maailma ja omavahel kokku ei sobi nad mitte. Üldisemal tasemel ei leia koori netist lihtsalt üles. Minu kui lapsevanema tasemel käis kogu suhtlus üle kivide ja kändude.

Aga koor kogus end. Tekitas kodulehe ja õppis e-maili ära. Viimased aasta või kaks olid koormeistri kirjad nagu korrektsus ise. Kõik oli selge, kuupäevad-kellaajad-tingimused jne jõudsid varakult kohale ja olid arusaadavad.

Vahepeal läks teine laps koori. Õudus!! Kirju tuli üle lugeda sada korda, ja siis ikkagi üle helistada, et asjast päriselt aru saada. See polnud vaid minu mure - teised sama koori lapsevanemad kaeblesid kah.

Siis läks koorilaulu teine laps ja digipeetus algas taas. Istun hetkel Kullo kohvikus, söön halba salatit ja kirun kaduvat aega, sest kallis koormeister ei ole viitsinud kirjutada, et täna on proov tunni võrra pikem.

Ja laps, kes proovist helistas, lisas "dirigent ütles, et ta ei tea, millal proov lõpeb".

Kurat.

Märkus-1:
Lastele proovis suuliselt öeldu ei päde. Esiteks ei ole kõik lapsed alati kohal. Teiseks peab ajakava olema ette selge, mitte nii, et täna öeldakse homse proovi ajad. Kolmandaks.. kui dirigent on tuulepea, siis pole tal alust ka lauljatelt asjalikkust oodata.

Märkus-2:
See on minu vaade minu info kohaselt... võib-olla liigub info mingite teiste peredeni veatult?

Filmid ja ooperid

Nädalavahetus sai kultuurirohke.

Iida Alo Kati: "Belle ja Sebastien"
"Its a beautifully simple, stunningly shot story about a boy and his dog with a side story about World War 2 prisoners escaping to Switzerland through the French mountains."
http://www.imdb.com/title/tt3146360/

Iida Kati: Tannhäuser
http://www.arvustus.com/daniel-slater-tannh%C3%A4user/arvustus/5555

Paha tuju hoog

Läksime Ove ja Aloga mängutuppa. (No et las müravad end ribadeks. Õues linnalaps ometi ei jookse ja kodus ka ei lasta eriti.)
Ove suundus mängima, aga oli 20 sekundi pärast tagasi, nutt suul.
Mis viga?
"Alo tegi mu tuju kurvaks!"
Alo oli minu arust hoopis eemal viibinud, aga no mis siis ikka.

Järgmised pool tundi oli Ove mul kõrval. Nuttis, istus tuimal pilgul. Sülle ei tulnud. Rohkem infot ei andnud. Mistahes ettepanekule vastas "EIIII". Sest tal on tuju paha ja paha tujuga ei saa ju mängida ega üldse mitte midagi teha. Blokkk!!!

35 minuti pärast teatas laps äkki:
"Paha tuju läks üle! Nüüd võib mängima minna!"
Jättis mu istuma ja vudis Batuudikeskuse torustikku. Aeg-ajalt nägin punast särki vilksamas, aga ülejäänud õhtu laps lihtsalt müras. Üksi, vennaga, minuga, igal viisil.

Mis Ove tujust ära ajas?
Mida oleks mina pidand tegema?
Miks kõik äkki heaks läks?
Ma ei saa iial teada.

Robotex 2014

Õhtu. Kell on saamas kümme.
Kati:
"Kass kõtt laua pealt ära! Ja, ALO, MINE PESEMA!!!"
Alo, 7a, unistavalt:
"Oleks mul [Lego] aju, liikumisandur ja Lego programm, saaks teha sellise roboti, mis ütleb ise KÕTT, kui kass läheb laua peale...."

Alo siiski läheb pesema, aga vannitoast kostab veel kaua erinevaid -andureid ja ideid, mida nendega teha saaks.

Laps on Robotexist selgelt sisse võetud. Ja, ausalt, oli ka kõikide aegade parim -tex. Muidugi ka kõige rahvarohkem. Jobudest lapsevanemaid, kes ei too oma lapsi Baltimaade kõige lahedamale haridus-üritusele, on aina vähem. Teha on seal lõputult; Alo oli kohal üle kuue tunni ja ikka jäi tegemata asju. Sai näppida välku, kuulata teadusteatri keemikuid-füüsikuid, hoida suurt güroskoopi, juhtida paljusid roboti-laadseid seadmeid, vahtida 3d printereid ja igasugu hobielelektroonikat ja mida veel. Ja muidugi olid kohal sõbrad...

Sel aastal olin kärme ja sain Alo kirja nii WeDo kui sumorobotite kursusele. Sumo läks hästi, ja WeDo eriti hästi. Hirmkiirest tempost hoolimata (iga komplekti taga oli kaks last, kes ju pidid _mõlemad_ kõik _ise_ järele proovima...) sai esimene lego-krokodill-robot tehtud ja progetud. Technicsi ja Blockly kogemus töötab! Nüüd laps unistabki sensoritest ja nende progemisest...

Mis edasi? Ma ei tea. Lapse ind tuleks ära toita. Aga ostmiseks on WeDo (nagu kogu Lego robotikraam) jaburalt kallis ja mõeldud pigem kooli / klubi jaoks. Robootikaringi Alo hetkel kindlasti ei lähe. Õnneks on ka muid variante. Alustuseks tasub vist lihtsalt Lego IR remote osta - robotit sellest ei tee, aga palju muud küll. Slashdotis oli terve "Lego EV3 odavate asenduste" lõim, aga sealsed soovitused on kõik Pi / Arduino peal, nende jaoks on veel vara...

Aga Robotex on tõesti hea. Nad on oma introvertsest ürgnohiklikkusest üle saanud, teevad reklaami, vastavad küsimustele ja on toredad.

Teised lapsed ei tundnud suuremat huvi - Ove käis ja kiikas natuke, plika püsis kodus ja nohises (kardetavasti Minecrafti mängides).

Veidi Robotexiga seotud linke:
https://code.google.com/p/blockly/ - graafilise programmeerimise A
http://www.merkurtoys.cz/en/ - huvitavad metall-konstruktorid
http://meetedison.com/edison-robot-edpack1/ - odav progetav robot
http://robolabor.ee/ - ITT grupi roboti-leht
http://www.robomiku.ee/pood/ - WeDo / EV3
http://www.robootika.ee/fll/ - First Lego League, laste legode ehitus-sari
http://www.brickowl.com/ - Lego tükkide pood
http://www.intorobotics.com/best-alternatives-lego-mindstorms-kits/